Kaitseliitu usaldusväärseks pidanute osakaal on alates 2009. aasta algusest kõikunud 64 – 73% piires, sealhulgas ca. 1/3 neist peab institutsiooni täiesti usaldusväärseks. Kaitseliitu peab ebausaldusväärseks vähem kui kuuendik elanikkonnast, pea sama paljud ei oma organisatsiooni usaldusväärsuse suhtes kindlat seisukohta.
Kaitseliitu pidas 2009. aastal keskmiselt usaldusväärseks 67% ja ebausaldusväärseks 16% elanikkonnast; 2010. aastal olid vastavad näitajad aga 70% ja 14%.
2011. aastal on Kaitseliidu usaldusnäitajad püsinud väga stabiilsetena. III kvartalis nagu ka II kvartalis oli Kaitseliidu usaldajaid eelmise aasta keskmisest veidi vähem, kuid
umbusaldajate osakaal püsib pea muutumatuna.
Sarnaselt varasematele küsitlustele ilmnes ka seekord, et usaldus Kaitseliidu vastu on keskmisest kõrgem noorema (15-29-aastase) elanikkonna, vanusest tulenevalt ka õpilaste seas.
Eesti suhtluskeelega inimesed hindavad Kaitseliidu usaldusväärsust oluliselt kõrgemalt (81%) kui muu suhtluskeelega inimesed (39%). Eestlaste ning mitte-eestlaste regionaalsest jagunemisest on mõjutatud ka hinnangute erinevus vastaja elukoha lõikes – usaldus
Kaitseliidu vastu on madalam suuremates linnades, regioonidest Tallinnas ja Ida-Virumaal. Sageli on vene keelt emakeelena kõnelevate inimeste madala usalduse taga ka
mitteteadlikkus (37%) Kaitseliidust.
Kaitseliidu usaldus on keskmisest oluliselt kõrgem maal, regiooniti Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Eestis ning ettevõtjate, juhtide, tippspetsialistide seas.
Institutsioonide usaldusnäit oli 2011. aasta III kvartalis keskmiselt 64%.
Kõige enam usaldavad eestimaalased Päästeametit ja Politsei- ja piirivalveametit. Kõrge on usaldus ka Eesti Pangal, Maksu- ja Tolliametil, kaitseväel ning rahvusringhäälingul. Kõige madalam on usaldus erakondade vastu. Vähem kui pool elanikkonnast peab usaldusväärseks ka ametiühinguid ja mittetulundusühendusi.
Allikas: Turu-uuringute AS institutsioonide usaldusväärsuse uuring.