Suure sammu astuti edasi koostöös Politsei- ja piirivalveametiga. Uuendatud koostöölepingust tulenevalt töötatakse koos sellest aastast kolmeaastase tegevuskava alusel, mida just praegu järgmiseks perioodiks üle vaadatakse.
Kaitseliidu lai tööpõld on (nii vähemalt loodetakse) Eesti elanike kaitsel häda- ja kriisiolukordades. Kaitseliidu osalusel valmis kriisiolukordade lahendamisel osalevate ametkondade koostöömäärus, mis sätestab nüüd täpsemalt Kaitseliidu rolli ja osa selles tegevuses. Mööduv aasta oli õnneks hädaolukordade mõttes rahulik aasta, kuid meenutades KL lähiaja panust lumetormis Monika või Tartus Emajõe eest kaitse pakkumisel, on jätkuvalt oluline olla valmis toeks omavalitsustele ja päästeasutustele.
Rahvusvahelise koostöö poole pealt oli austav võimalus korraldada 20.-24. juunini Jõgeva- ja Järvamaal 32. rahvusvahelised sõjaväe langevarjurite meistrivõistlused “Challenge Inter Écoles de Parachutisme”. Esimest korda Eestis aset leidnud võistlusel võtsid sõjaväelased mõõtu viiel alal. Võisteldi täpsushüppes dessantlangevarjuga ja sportlangevarjuga ning takistusujumises, laskmises ja orienteerumises. Igal aastal eri riigis toimuva võistluse osalejad oli tänavu üheksast riigist: Belgiast, Prantsusmaalt, Rootsist, Poolast, Soomest, Lätist, Leedust, Portugalist ja Eestist. Võistluste üldvõitjaks tuli Prantsusmaa meeskond, Eesti meeskond saavutas kuuenda koha.
Kaitseliit osales ka 16.-19.maini toimunud siseministeeriumi korraldatud kriisireguleerimise õppusel EU CREMEX 2011, et harjutada tegutsemist keemia- ja kiirgusõnnetuste ning terrorismiohu korral. Tegu oli Eesti taasiseseisvumisaja suurima rahvusvahelise kriisireguleerimisõppusega.
Käesoleval aastal oli Eesti rahvale suureks rõõmuks Laste laulu- ja tantsupidu. Kaitseliidule tähendas see aga suurt vastutust kaaskorraldamisel koostöös Laulu- ja tantsupeo Sihtasutusega. KL peaülesanne oli tagada peo kordaminek nii korralduslikus pooles, kui ka lastele olulises – kõhutäites.
Vahvaks osutus koostöö Eesti Meestelaulu Seltsiga Eesti poistekooride suvelaagri läbiviiimisel. Võru malevlaste eestvedamisel viidi poiste laagrisse isamaalisust ja mehelikkust, pakkudes poistele lauluproovide vahele huvitavaid sõjalis-tegevusi, nagu laskmine, rivikord ja vahvalt läbi viidud hommikvõimlemised. Loodetavasti tuleb sealt järelkasvu mitte ainult laulumeestele vaid ka Kaitseliidule.
Lõbusamas, kuid mitte vähemtöises vormis tegevused olid koostöös ülehomsel Kaitseliidu aastapäeval linastuva talgufilmi „Täitsa lõpp“ võtetel.
Oluliseks tööks peab Kaitseliit ka riigikaitseõpetuse läbiviimist gümnaasiumites ja kutseõppeasutustes ning selle toetamist. Lisaks sellele, et aastaid on Kaitseliit andnud olulise panuse tegevusse oma liikmetest õpetajate näol, on Kaitseliidul ka järgmisest aastast oluline roll riigikaitseõpetuse laagrite läbiviimisel. Kuigi see kõik lisab juurde koormust, annab see samas olulise panuse KL liikmeskonna kasvule, tuues noored mehed ja naised KL-i perre.
Kui eelnevast võib välja lugeda, et Kaitseliit on koostööpartnerina eelkõige toetavas rollis, siis on ka KL-i ja KL-i tegevusi toetavaid sõpru. Käesoleval aastal loodi Riigikogus 16 liikme poolt Kaitseliidu toetusgrupp, kellega just homme on töine kohtumine, kus arutatakse Kaitseliidu ees seisvaid ülesandeid ja sõprade võimalikku panust nende elluviimisel.
Oluliseks koostööpartneriks on Kaitseliidule ja KL allüksustele kohalikud omavalitsused. Lisaks igapäevasele koostööle on Kaitseliit aastaid korraldanud omavalitsuste töötajatele ja kohalikele võtmeisikutele riigikaitselisi koostööseminare. See jätkub ka järgmistel aastatel. Kuna mööduval aastal vahetusid pea pooled maavanemad, siis tuleval aastal korraldatakse sarnane seminar ka neile. Selles toetab Kaitseliitu kauaaegne maavanem ja Kaitseliidu Keskjuhatuse liige, tänana Riigikogu liige Neeme Suur.
Kaitseliidu koostöö laial pinnal on oluline KL enda soovil ja tahtel. Sellel on oluline roll nii riigikaitselises mõttes laiemalt, kui ka järelkasvu kasvatamise mõttes.
Missioonist ja visioonist lähtuvalt on Kaitseliit ennast positsioneerinud kodanikuühiskonna liiderorganisatsioonide hulgas, selleks aga tuleb koostöö valdkonda ja –tegevusi süvendada ja viia üha enam allüksuste tasemele.