2011. aasta väljaõppe eesmärgiks oli efektiivse sõjalise väljaõppe jätkumine, mis hõlmas olemasoleva väljaõppesüsteemi täiustamist ja sõjalise arendustegevuse jätkamist vastavalt lähteülesannetele ja püstitatud prioriteetidele.
Kaitseliidus viidi aasta jooksul läbi ligikaudu 1300 väljaõppe üritust, keskmiselt 84 üritust kuus. Enim viidi läbi väljaõpet Tallinna, Tartu ja Pärnumaa malevas, keskmiselt 11 erinevat üritust kuus.
2011. aasta jooksul on viidud ja viiakse läbi 13 reservõppekogunemist. Suuremad nendest, millel Kaitseliidu üksused on osalenud, olid Kaitseväe suurõppus „Kevadtorm 2011“, Põhja KRK võitlusgruppide lahingulaager, rahvusvaheline õppus „Amber Hope 2011“ ja erinevate malevate poolt läbiviidavad teised reservõppekogunemised. Sellel aastal on põhirõhk olnud sisekaitsekompaniide reservõppekogunemiste läbiviimisel.
Probleeme on jätkuvalt malevate alakomplekteeritusega, mis seab piirangud nii väljaõppe kvaliteedile kui ka mahule. Olulisel kohal on malevate väljaõppega tegelevate inimeste täiendõpe ja nende juhtimisvõimekuse tõstmine.
Kaitseliidus korraldati 13 suuremat staabiõppust/harjutust erinevates kaitseringkondades. Lisaks neile viidi läbi väikseimaid malevasiseseid staabikursusi ja harjutusi. Staabiõppuste eesmärk oli harjutada KRK ja malevate koostööd, planeerimist ja juhtimist. Osalesid kõik määratud malevad, mis said koostöö ja juhtimise kogemusi KRK raamistikus.
Kaitseliidu üheks ülesandeks oleva formeerimisstruktuuri ettevalmistamise ja formeerimiste läbiviimiste käigus korraldati suuremad formeerimised koostöös Kirde KRKga ja Lõuna KRKga. Formeeriti 2 pataljoni ja 20 kompaniid või patareid. Formeeriti nii kaitseväe kui ka Kaitseliidu üksusi.
Sellel aastal viidi Kaitseliidus läbi kolm suuremat sõjalis-sportlikku võistlust: Eel-Erna, Utria Dessant ja Erna Retk. Lisaks viidi läbi ja osaleti 11 väiksemal sportlikul ja sõjalis-sportlikul võistlusel. Sõjalis-sportlike võistluste eesmärk oli toetada allüksuste väljaõpet, propageerida sporditegevust ning hoida siseriiklikult ja rahvusvaheliselt organisatsiooni head mainet.
Järgmise aasta plaanides on kindlasti süstemaatilise väljaõppe jätkamine, ja selle kvaliteedi pidev tõstmine, et läbi selle tagada kaitseliidu liikmete rahulolu ja nende usalduse tõstmine organisatsiooni suhtes.
VALVETEENISTUS. Kaitseliidu valveüksused tagavad alates 2003 Kaitseministeeriumi, Kaitseministeeriumi valitsemisalas olevate riigikaitseliste objektide ja vara, Kaitseliidu objektide ning Brüsselis Eesti Vabariigi välisesinduse valve ja kaitse.
2008 loodi Kaitseliidu peastaabi juurde valveteenisuse jaoskond kelle ülesandeks oli viia valveteenistuse töö seaduslikele alustele ning töötajad välja õpetada ja varustada tänapäevaste töövahenditega.
2009 märts – 2011 november on valveteenistuse jaoskonna poolt varustatud kõik töötajad teenistusvarustusega mis sisaldab kaasaegset relvastust ning erivahendeid ning on läbiviidud 32 Valvuri erialakursust millest 6 käesoleval aastal. 2010 aasta lõpuks olid koolituse läbinud kõik töösuhtes olnud 660 valvurit.
2010 lõpus sai valveteenistuse jaoskonna poolt kokku pandud uus väljaõppeprogramm ja uued põhimõtted kuidas uusi töötajaid koolitada. Nimelt nüüd vormistatakse üle eesti kõigi malevate valveteenistuste uued töötajad tööle ühel päeval ning kohe suunatakse tsentraalsele koolitusele mis kestab 132 tundi ehk 3 nädalat. (Vahepalana võib võrdluseks tuua turvatöötaja koolituse mis koosneb sissejuhatavast 16 tundi ja põhiõppest 50 tundi). Alles siis kui lõpueksamid on edukalt sooritatud suunatakse inimesed objektidele tööle. Seega tagame täna Kaitseväele ja teistele lepingupartneritele, et nende objekte kaitseb ainult väljaõpetatud kaader.
Sama süsteemi oleme kasutanud ka malevate korrapidamisteenistuse korrapidajate suhtes kes samamoodi läbivad valvuri erialakursuse ning saavad pädevuse kasutada neile eraldatud relvi ja erivahendeid.
Ei saa mööda minna ka probleemidest mis tekkisid 2011 suvest, mil analoogsetel ametikohtadel era- ja riigisektoris on valvega seotud töötajate palgad tunduvalt suurenenud võrreldes Kaitseliidu valvuri töökohaga. See on viinud valveteenistuse olukorda, kus valvurid lahkuvad parema palga peale ja uut kaadrit pole vanade asemele võtta. Kuidas edasi minna järgmisel aastal sõltub Kaitseministeeriumi otsusest, töötajate palganumber paneb paika kas suudame oma ülesannet ka edaspidi täita või tuleb teha muudatusi süsteemis ehk siis hakata vähendama valvemahtusid.