6. mail toimus Kaitseliidu Lõõla õppekeskuses Järvamaa omavalitsuste kriisikomisjonide ja partnerorganisatsioonide ühine koolitus, mille raames käsitleti erinevaid kriise ja nende lahendamisvõimalusi.
„Tegemist on mõnes mõttes ajaloolise sündmusega, sest korraga olid ühes ruumis ja koolitusel kõikide Järvamaa omavalitsuste juhid, kriisikomisjonid ja nende partnerorganisatsioonid, kes on ühise asja eest väljas,“ ütles Järva maleva pealik, major Agur Kibur.
„Kriiside eduka lahendamise üheks võtmeteguriks on ettevalmistused enne kriisi. See hõlmab nii materiaalset kui ka oskusteavet, mis võimaldabki omavalitsustel tagada järvakate heaolu ka kõige raskematel hetkedel. Olenemata, et Järvamaa koosneb kolmest omavalitsusest, siis on suur tõenäosus, et tuleviku kriisid ei tunne omavalitsuste piire. Ning just selle eesmärgiga võetigi ühine aeg, kus õpiti koos nii esitlustest kui ka üksteiste lahendustest. Järvamaa heaolu on järvakate tagada ja sõltub eelkõige valmisolekust ja koostööst,“ ütles major Kibur.
Koolitusel tegid oma töövaldkonnast ja erinevate kriiside lahendamise kogemusest ettekandeid Rapla-Järvamaa päästepiirkonna juhataja Tanel Vahter, Kesk-Eesti politseijaoskonna juht Tago Trei, Kaitseliidu tsiviil-sõjalise koostöö koordinaator kapten Janno Isat, Kaitseliidu Järva maleva pealik major Agur Kibur ja Türi malevkonna pealik kapten Tõnis Orumaa.
„Üks peamisi ülesandeid kriiside puhul, on kriisi ennetamine ja hiljem siis kriisi juhtimine, et tulla olukorrast välja minimaalsete kahjudega,“ ütles kriiskoolituse korraldaja kapten Tõnis Orumaa. „Mida rohkem kriisidest eelteavet omame, uusi teadmisi omandame ja koostöös harjutame, seda kohanemisvõimelisemad oleme ning nii tagame endale paremad võimalused edukaks kriisist väljumiseks. Oluline teema on ka teiste kogemusest ja oma vigadest õppimine erinevate kriiside puhul, olgu see siis seotud kas kommunikatsiooniga, juhtimisega, ressursside jaotusega või logistikaga. Iga teadmine, mille harjutades saame võib päästa reaalses kriisis kellegi elu.“
Peale ekstreemsemate loodusnähtuste, võib esineda ka tehnogeenseid, sotsiaalseid ja tervishoiu kriise, samuti tuleb hakkama saada ka erinevate küberrünnakutega.
„Kriise on mitmesuguseid ja nendega hakkama saamine on väljakutse igaühele eraldi ja kõikidele,“ ütles kapten Orumaa. „Üks iga-aastaseid probleeme, mis võib esile kerkida pea igas Eesti kandis, on seotud ilmastikuga. Kui ilm teatud ajahetkel järsult muutub, võib see tekitada probleemi, mis puudutab väga paljusid inimesi ja eluvaldkondi korraga, näiteks pikemaajalisem elektrikatkestus. Sellise ülesande me kriisikoolitusest osavõtjatele lauale lahendamiseks panime.“
Ülesanne, mis koolitusel ette anti, oli reaalne olukord elust, mis andis Järvamaa kriisikomisjonidele hea võimaluse varasemalt õpitu ja värskelt üle korratu ka õppeproduktiks vormida.