Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonnas algasid tänavused riigikaitselaagrid, kus esimene neist toimub 11.-13. mail Järva malevas. Peale laagrikorraldaja, laagriülema, instruktorite ja erinevate korralduspartnerite, on noorte harimisel riigikaitse teemadel oluline ka riigikaitseõpetajatel, kes on õppeaasta vältel noortele loonud teoreetiliste teadmiste põhibaasi.
“Riigikaitselaager on väga oluline osa riigikaitseõpetusest, mis kinnistab üldhariduslikes koolides õpitud riigikaitseõpetuse teoreetilise osa,“ ütles Järva maleva laagri korraldaja, kapten Lauri Lipp.
“Tänavu täitub mul 20 aastat riigikaitselaagrite korraldamisest Järva malevas. See on olnud huvitav aeg, mille jooksul on juhtunud palju. Kui põhitegevustest, mida noortele õpetame, on selleks siis relvaõpe ja esmane laskmisharjutus, sideõpe, maskeerimine, erinevad liikumisviisid, on ka asju, mis on selgelt muutunud. Näiteks varustus. Tänavu jõudsime ajalõigu, varustuse väljajagamise hetkest kuni rivistuseni, läbida märkimisväärselt kiirelt. Kui riigikaitselaagri esimestel aastatel olid noortel kas omad riided või saime kasutada ka näiteks teiste riikide vana varustust, siis nüüd kasutame seljas hästi istuvat meie oma riigi digilaigulist vormiriietust. Kui ka muu varustus on palju muutunud, siis hea tunne, millest kõik algab, tekib sõduril ikka sellest, mis kehale on lähemal. Ja muidugi, meie laagril on juba teist aastat oma lipp,” ütles kapten Lipp.
Noori on kogunenud laagrisse kõikidest Järvamaa gümnaasiumidest, aga ka Harjumaalt, Tallinna Merekoolist, kelle õppurid on Järva maleva poolt korraldatud riigikaitselaagris juba mitmendat aastat.
“Tundub, et kogu klass on kohal, kõik tahtsid laagrist osa võtta, “ütles Tallinna Merekooli õppur Kalev Leiger. “Alguses oli enesetunne kehv, kui pidime oma täisvarustust tassima, aga edasisega harjusime. Kokkuvõttes see laager on hea alternatiiv linnaelule. Õppisin, kuidas toime tulla väheste vahenditega, alguses oli küll keeruline, aga sain hakkama, kui toit ja vesi on olemas. Mulle endale jäi sellest laagrist ehk kõige eredamalt meelde airsoft relvadega harjutus, mis on nagu minu jaoks combat ja simulatsioon koos, mis võtab füüsiliselt rohkem läbi kui arvata võib,“ lisas Kalev Leiger.
Järjest enam jõuab riigikaitselaagrisse ka neidusid, kes oma klassivendadega koos läbivalt südikalt kõik pakutud laagritegevused “Kuigi riigikaitselaager on meile vabatahtlik, siis meie koolist tuli palju neidusid. Meie telgis on näiteks kümme neidu ja 5 poissi, “ ütles Paide Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Irina Alliksaar. “Mulle meeldis laskmisharjutus, meditsiiniõpe, sideõpe, päästeõpe oli ka huvitav,” lisas Irina klassiõde Marilin Maasikas.
Esmakordselt olid aga laagris ka mõned õpilasvahetusest tulnud koolinoored Tšehhi Vabariigist, kellel omal maal riigikaitselaagreid ei korraldata ja siin nähtu ilmselgelt põnevust tekitas. Riigikaitselaagrit pidasid nad väga vajalikuks, sest see annab noorel võimaluse paremini aru saada riigikaitsest ja selle vajalikkusest läbi isikliku kogemuse. Riigikaitselaagrit Järva malevas külastas ka kindralmajor Meelis Kiili, kes rääkis noortele oma teenistusest ning kogemusest kaitseväes ja Kaitseliidus.
Noori õpetasid Kaitseliidu Järva maleva poolt korraldatud riigikaitselaagris 1. jalaväebrigaadi, Päästeameti ja vabatahtliku Pääste instruktorid, airsofti kogemuse pakkus Militaarseikluse OÜ ning laagrilisi toitsid sooja söögiga Naiskodukaitse Järva ringkonna naiskodukaitsjad.
Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonnas 2026. aasta riigikaitselaagrid algasid 11. mail ja kestavad juunikuu esimese nädala lõpuni, kuid osaliselt jätkuvad ka sügisel. Sellel ajal jõuavad Kirde maakaitseringkonna vastutusalas olevatesse riigikaitselaagritesse kokku rohkem kui 1300 koolinoort Ida-Virumaalt, Lääne-Virumaalt, Jõgevamaalt, Järvamaalt, aga ka Tallinnast ja Harjumaalt. Riigikaitselaagrite peamine vastutav korraldaja Eestis on Kaitseliit, riigikaitselaagreid oma vastutusalas korraldavad Kaitseliidu malevad. Instruktoriteks riigikaitselaagrites on nii kaitseliitlased, kaitseväe ajateenijad, aga ka teised koostööpartnerid.