Laupäeval, 13. veebruaril kuulutavad Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ja Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming Tallinnas välja aasta naiskodukaitsja ja aasta kaitseliitlase nimed.
|
Parimaid kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid tulevad tervitama Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ning Kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk.
Aasta naiskodukaitsjat ja kaitseliitlast valitakse 11. korda. Kokku on aasta naiskodukaitsja nominente 15 ning aasta kaitseliitlase nominente samuti 15. Konkursi põhieesmärgiks on vabatahtlikul initsiatiivil põhineva organisatsiooni arendamise olulisuse esiletõstmine. Kõik konkursil osalevad kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad on olnud Kaitseliidu vabatahtlikud liikmed vähemalt kolm aastat, on oma tegevusega teistele eeskujuks ja andnud Kaitseliidu arengusse märkimisväärse panuse. Otseülekannet sellest sündmusest saab jälgida laupäeval, 13. veebruaril alates k 12.00 veebiaadressil: https://worksup.com/app#id=KAITSELIIT |
Aasta kaitseliitlase nominendid on:
ALUTAGUSE MALEV, Egon Taalberg
on Kaitseliidu liige 2009. aastast ja enamuse oma vabast ajast panustanud Alutaguse maleva meditsiini valdkonda. Ta on vedanud vabatahtlike meditsiinialaste teadmiste arendamist läbi sanitari ja parameediku kursuste. Tänu temale on hakatud rohkem aru saama sanitaride ja parameedikute tähtsusest. Egon viitsib, tahab ja on võtnud oma südameasjaks seda valdkonda edendada nii malevas kui ka Kaitseliidus laiemalt.
Egon on läbinud lisaks parameediku kursusele ka tankitõrje granaadiheituri erialakursuse ja talle ei ole võõras ka kuulipilduja. Ta on toeks ja eeskujuks oma üksuse võitlejatele nii paljudes valdkondades kui võimalik. Egon panustab ja elab põhimõttel: „Vähem möla, pikem samm!“. Talle peab pigem vahepeal ütlema, et tõmmaku hinge ja puhaku jalga.
Egon on Alutaguse malevas suutnud värvata muljetavaldava sanitaride armee, keda ta alatasa kasutab oma kursustel, mis edenevad aina uuemale ja paremale tasemele. Seda on näha ka kursuse lõpetanutest, kelle tase võimaldab neil olla sanitarid isegi Scoutspataljonis.
Ei ole harvad juhused, kus Egonil on uus mõte või idee eesmärgiga parandada üksuse võitlusvõimet. Jumal tänatud, et ta meie poolel on, ütlevad Egoni kaasvõitlejad.
HARJU MALEV, Aivar Narusk
on olnud kauaaegne Harju maleva pioneerirühma ülem, ühtlasi ka rühma üks tugitaladest, eeskujuks teistele. Aivaril on pikaajaline pioneerikogemus, mida ta on ka praktikas rakendanud välismissioonil Afganistanis Nüüd annab ta seda süsteemselt edasi oma rühmakaaslastele.
Kuigi 2020. aasta on olnud väljaõppe poolelt vähene, on Aivar sellegipoolest korraldanud oma rühma liikmetele erialateadmiste koolitusi ja teabepäevi. Samuti on Aivar koos oma rühmaga alati abis ka teiste oma malevkonna rühmade õppustel.
Lisaks rühma eestvedamisele on Aivar laskeentuasiast, kes esindab oma malevkonda erinevatel laskevõistlustel ja korraldab neid ka ise. Viimase aasta jooksul on Aivari juhtimisel läbi viidud nii Harju maleva kui ka Männiku malevkonna laskevõistlused, mis mõlemad on osalejate poolt olnud väga kiidetud, oma vormi ja harjutuste poolest. Aivari laskevõistlused on taaselustanud huvi laskespordi vastu kogu malevas.
JÕGEVA MALEV, Heli Palgi
on kaaslaste sõnul innukas, püüdlik ja visa, paistab silma aktiivsuse, sportlikkuse ja entusiasmiga ning on alati kohal kui vabatahtlikke operatiivselt vaja. Heli kuulub Jõgeva maleva vabatahtlike aktiivi tuumikusse, olles valmis erinevate projektide või algatuste tekkimisel kohe nõu ja jõuga kaasa lööma.
Heli Palgi paistis 2020. aastal silma eelkõige sellega, et lõpetas edukalt nooremallohvitseride kursuse, rakendades värskelt õpitud teadmisi efektiivselt kursuse lõpuharjutusel „Kotkalend 2020“ ja talle omistati nooremseersandi auaste. Ühtlasi tõusis ta Jõgeva maleva ajaloos esimeseks lahinguüksuse jaopealikust nais-allohvitseriks.
Lisaks jätkab Heli Jõgeva malevkonna vabatahtliku personalipealikuna, on osalenud aktiivse õppurina erinevatel kursustel, viib ise vajadusel läbi väljaõpet kaitseliitlastele ja staabiassistentidele. Ta osaleb pea kõikidel maleva õppustel ning andis oma panuse mullu kevadel PPA „Covid-19“ toetusoperatsioonil Narva kordonis.
Teda tuntakse kaaslaste hulgas hea organisaatorina, usaldusväärse võitluskaaslasena, põhimõttekindla juhina ja autoriteetse eeskujuna, kellega kahtlemata võib „luurele minna“.
Nooremseersant Heli Palgi valiti Jõgeva maleva juhatuse poolt maleva aasta kaitseliitlaseks 2020.
JÄRVA MALEV, Alar Sakkool
on Kaitseliidu liige 2001.aastast, täna rühmapealik, täpsuslaskur. Oma ettevõtmistes on ta sihikindel ja kompromissitu. Malevas on ta tuntud eeskätt laskespordi ja üldse laskmise propageerijana. Alar on teinud tublit tööd maleva noortega, et peale kasvatada tublisid laskureid- nii tüdrukuid kui ka poisse, viies igal nädalal läbi trenne õhu- ja sportpüssist.
Vabatahtliku rühmaülemana teab ta, mis tema allüksuses toimub. Selline jätkusuutlik pühendumus ei ole tänapäeva kiires maailmas iseenesest mõistetav. Tema rühm on Koeru üksikkompaniis kõige aktiivsem. Lisaks Kaitseliidule on Alar ka vabatahtlik päästja. Koos komandokaaslasega tõi ta mullu korteripõlengust kaks inimest suitsust välja. Selle eest pälvisid nad Elupäästja medali. Järva malev on oma tegevliikme üle uhke.
Veel kuulub ta Ervita Shooting Club MTÜ ja Kareda Taktikalise Tegevuse Liit MTÜ juhatusse, mille kaudu edendab laskesporti maakonnas, olles nii instruktor kui ka kohtunik võistlustel ja treeningutel. Ta oli eestvedajaks endisesse Kareda vallamajja laskepaiga loomisel, tänu millele on saanud võimalikuks Kaitseliidu toetamine laskeväljaõppes ning organisatsiooni noorte laskeoskuste arendamine.
Muude tunnustuste kõrval kannab ta Valgeristi kolmanda klassi teenetemärki.
LÄÄNE MALEV, Margus Tänna
on Kaitseliidu tegevliige alates 1994. aastast, mil osales politsei ja Kaitseliidu ühisoperatsioonil „Linn lukku“. Siis suleti Haapsalu kontrollpostidega, võitlemaks tollal lokkava kuritegevusega.
1996. aastal läbis ta ajateenistuse Sidepataljonis. Mõneks ajaks jäi Kaitseliidus tegutsemine passiivsemaks. Aga uued väljakutsed malevas innustasid teda rohkem üritustel osalema ja panustama ning tänaseks on ta maleva üks aktiivsemaid kaitseliitlasi.
Kui tema üksus teeb sõjalist väljaõpet, siis ta on alati kohal. Ülema sõnul on Margus kohusetundlik ja põhjalik. Ta teeb endale asjad selgeks ja täidab oma ülesanded korralikult.
Haapsalu malevkonnale on ta suureks abiks, osaledes kõigil malevkonna üritustel. On see siis rivistus , lastekodu lastele tehtud laager või mõni muu sündmus, Margus on kohal ja aitab asja läbi viia.
Kui on vaja kedagi appi noorte kotkaste või kodutütarde üritusele, siis leiab ta ka selleks aega. On see siis vastutegevus mõnel rännakul, autojuhtimine või midagi muud – Margus tuleb ja aitab, olgu see rühma koondus või suur vabariiklik üritus.
Lisaks veel oma palgatöö, pere ning korvpallitreeningud. Nagu omaks ta ajamasinat ja suudaks olla mitmes kohas korraga.
PÕLVA MALEV, Janno Simso
„Selle mehe kohta häid sõnu jagub. Janno läbisaamine kamraadidega on suurepärane ning ta oskab ülal hoida motivatsiooni. Ta on väga hea suhtleja, samas ei räägi tühje sõnu ega anna kunagi katteta lubadusi. Janno on alati teistega arvestav ja osavõtlik ükskõik millises arutelus või tegevuses,“ ütlevad tema kaasvõitlejad.
2018.aastal sai ta Noorte Kotkaste Põlva maleva pealikuks. Kaaslaste hinnangul on kiire tõus ametiredelil igati õigustatud, sest malevapealikuna on ta alati noortele ja noortejuhtidele olemas. „Hea suhtlemisoskuse ja huumorisoonega on ta tekitanud kokkuhoidva ja sõbraliku õhkkonna mõlema organisatsiooni noortejuhtide ja noorte hulgas. Positiivne, kiire otsustusvõimega, asjalik, abivalmis – kõik see iseloomustab Jannot, kelle mõlemad lapsed kuuluvad samuti Põlva noorkotkaste-kodutütarde aktiivgruppi,“ lisavad tema kaaslased.
Ettevõtjana leiba teeniv Simso tunnistab, et kaitseliitlasena ja noorkotkaste malevapealikuna tegutsedes tükib vaba aega viimastel aastatel mõneti nappima, kuid isiklikust vabatahtlikuna antud panusest saadav rahulolu on muutunud elurütmi puhul määrav.
PÄRNUMAA MALEV, Imre Baumann
on silmapaistev ja initsiatiivikas kaitseliitlane, kes panustab aktiivselt nii allüksuse, malevkonna kui ka maleva tegevustes.
Ta on Soontagana malevkonna juhatuse liige, aktiivne eestvedaja nii oma rühmas rühmavanemana, kui ka kompaniis, täites suurõppustel erinevaid vastutavaid rolle. Samuti panustab ta igal vabal võimalusel teiste maleva üksuste koosõppesse.
Tema osalus Kaitseliidu ettevõtmistes on aukartustäratav: kõikvõimalikud õppused, laskeväljaõpe, Lõhkaja A/B, Javelin, KP, TT õpe, merevaatluskursus, meditsiinieriala jne. Võimalusel panustab alati ka noorte väljaõppesse , osaledes noorkotkaste ja kodutütarde laagrites instruktorina.
Malevkonnas näitab ta üles vabatahtlikku initsiatiivi tegevuste paremaks korraldamiseks ja organisatsiooni arendamiseks. Tema eestvõtmisel algatati malevkonnas arutelu sõjaliste juhtide koolituse programmi koostamiseks, et leida kaitseliitlasi edasiseks väljaõppeks ja erialakursustele suunamiseks. Seda selleks, et struktuuris oleks ametikohad täidetud väljaõppinud juhtidega.
Tema tegevus organisatsioonis on teistele eeskujuks ning panus Kaitseliidu arengusse märkimisväärne.
RAPLA MALEV, Jaanus Smirnov
kuulub Kaitseliitu aastast 2003 ning tegutseb Rapla maleva Märjamaa üksikkompanii Kuusiku rühmas. Oma sõjaaja ülesandeid täidab ja igapäevaleiba teenib Jaanus Kaitseväe Scoutspataljonis lahingumasina juhina.
Mitmed missioonid ja aastad tegevväelasena teevad temast võiks öelda et kõige pädevama sõduri Rapla malevas.
Kaitseliitlaseks olek aga ei tähenda ainult tuima väljaõpet, ka mitmes muus valdkonnas on Jaanus mees, kes jõuab.
Näiteks lööb ta lööb kaasa noorkotkaste ja kodutütarde koondustel ja väljaõppes ning seda mitte ainult laskeoskuse parandamisel ja metsatarkustel vaid ka tubastel tegevustel. Jaanuse indu tuleb tunnustada olukorras, kus noorteorganisatsioonidel on puudus rühmajuhtidest. Paraku tema teenistus ei võimalda tal ametlikuks noortejuhiks olemist, kuid sellele vaatama panustab ta igal vabal hetkel noorte tegevusse.
Ka Naiskodukaitse ei saa temata hakkama – alles septembris toimunud Rapla, Harju ja Tallinna staabiassistentide ühises metsalaagris oli tema abi hindamatu.
Hindamisväärt on Jaanuse tahe ja energia peale viiepäevast sõdurielu jätkata samasugust tegevust vabatahtlikuna veel malevas. Tema kaaslastele on meelde jäänud ka see, kuidas Jaanus tuleb alati kui vaja Raplamaa maakaitsepäevale oma tööauto ehk soomukiga, mis rahvale palju huvi ja lastele palju rõõmu pakub.
SAAREMAA MALEV, Timmo Saarestik
Erilised ajad vajavad erilisi inimesi. Timmo on mees hea sõjalise hariduse ja elukogemusega. Covid 19 kriisi ajal organiseeris ta Kuressaare haigla telkide valvet, korraldas vabatahtlikult ja omal käel kaitsevahendite jõudmist Saaremaale ja kaitseliitlasteni.
Mobiilse mereseire radari hankimine ja selle meeskonna loomine on suures osas tema teene. Samuti koostööõppused liitlaste ja erinevate väeliikidega, tänu millele on maleva liikmed saanud suurepäraseid kogemusi. Tema läbiviidud koolitused ja õppused on huvitavad ja praktilised.
Korraldades malevkondade vahelist koostööd on Timmost on olnud suur abi vabatahtlikele, kes vajavad oma üritustele staabipoolset toetust. Ta oskab kokku viia erinevad inimesed ja vahendid ideede teostamiseks.
Timmo on suurte teadmiste ja laia silmaringiga kaitseliitlane, lahenduste leidja igale olukorrale. Timmo on mees kes genereerib uusi mõtteid ja ideid nii maleva igapäevatöös, kui ka kaasaegse sõjapidamise vallas.
SAKALA MALEV, Gunnar Teas
on üksikrühma Ümera liige ja maleva teavituspealik.
Ta juhib ka Staabitoetusrühma teavitusmeeskonda. Igapäevaselt töötab Gunnar Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuses peaspetsialistina.
Tema põhitegevus Sakala malevas on kõikvõimalike ürituste pildistamine, filmimine ja kajastamine nii sotsiaal – kui tavameedias.
2020. aastal võttis Gunnar Teas osa vähemalt 26 erinevast üritusest, kokku 248 tunni ulatuses. Siia hulka ei ole arvestatud aega mis tal on kulunud piltide töötlemisele, filmide monteerimisele ja telekanalitega suhtlemisele. Kindlasti on tema panus veelgi suurem, aga kogu info ei jõua alati malevasse.
Kuna Gunnar on eraelus telereporterina erinevate kanalitega koostööd teinud, on tal olemas vajalik tehnika nii heade fotode kui ka videoülesvõtete tegemiseks. Käesolevast aastast ei meenu ühtegi suuremat sündmust, kus Gunnar poleks pildistaja/filmija rollis. Ta jäädvustas kõik malevas toimunud tähtpäevad – Eesti Vabariigi aastapäev, üksikrühma Ümera 5. aastapäev, tuletoojate liikumine maakonnas võidupühal, taasiseseisvumispäev, maleva aastapäev, kodutütarde 88. aastapäev. Gunnar jäädvustas pildis EV presidendi külaskäiku Sakala malevasse ja KV poolt, Viljandi linnas, korraldatud isadepäeva. Gunnar külastas kevadel, eriolukorra ajal Lilli piiripunkti valvavaid kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid. Suure panuse andis ta NKK koormusmatka kajastamisse.
Ta annab oma panuse maleva ajalehe Oma Maa digiversiooni ilmumisse Facebookis ja teeb koostööd ajakirjaga Kaitse Kodu!
Gunnar Tease tegevus on pikemas perspektiivis äärmiselt oluline, kuna tänu sellele talletatakse maleva ja kogu Kaitseliidu ajalugu.
TALLINNA MALEV, Rait Arro
Nelja aastaga on ta käivitanud ja juhtinud Toompea malevkonna 417 kompanii meditsiinigruppi parimal viisil, kuidas vabatahtlik saab hoida nn laigulist tegevust au sees. Temalt läksid liikmeteni suurepärased õppuse käsud.
Rait pühendub oma tegevusele, toetades ja suunates inimesi. Oskab delegeerida ja samas on valmis ka kõike ise tegema. Suurepärane suhtleja.
Tema võitluskaaslastelt iseloomustavad sõnad: äärmiselt ambitsioonikas, suur ja julge mõtleja, pädev üksuse juht, kes suudab ja jõuab arvestada iga üksuse liikmega individuaalselt, haruldaselt kõrged sotsiaalsed võimed, team-builder, entusiastlik ja optimistlik ning osav motiveerija. Rait on mees, kes täidab endale võetud ülesandeid kire ja pühendumusega. Haruldane pärl, kelle panus oma üksuses on alati olnud hindamatu ja asendamatu.
Alates 2020 sügisest on srs Arro 417 kompanii ülema abi, juhtimis-ja tagalarühma ülem.
Viinud läbi juba esimesed kaks õppust, saanud esimesed õpetlikud kogemused ja neist auga välja tulnud.
TARTU MALEV, Andres Aabla
Teda võib iseloomustada, kui heas mõttes pedantlikku maksimalisti, kes püüab kõike Kaitseliiduga seonduvat teha ideaalselt. Sellise suhtumisega on ta olnud teistele suureks eeskujuks. Andrese puhul võib kindel olla, et nii reaalsed tegevused, kui ka sinna juurde kuuluv „paberimajandus“ on alati laitmatult korras ja nõutud vormistuses.
Ta ei luba endale kõrvaltvaataja rolli jäämist.
Kaitseliidu sõjaaja ülesanded täidab lipnik Aabla ise või koos oma allüksusega piinliku täpsuse ja konkreetsusega. Mõnel puhul on tema initsiatiivikus esialgu pälvinud ka põhjendamatut kriitikat, kuid lõpuks saanud alati positiivse vastukaja. Andrese jaoks ei ole võimatuid olukordi, ta leiab alati lahenduse.
Rühmaülemana on ta vorminud ja välja treeninud oma allüksuse, mis on originaalne, väga kokkuhoidev ning lojaalne. Tihti usaldatakse lipnik Aabla rühmale õppustel kõige keerulisemad sõjalised ülesanded või suunatakse see kontrolli kaotanud olukordi lahendama.
Andres ei ole seni puudunud mitte üheltki õppuselt ega ürituselt, tema väljaõppes osalemise protsent on kadestamisväärne 100.
Tema pühendumus ja professionaalsus ei ole jäänud märkamata ka väljapool Kaitseliidu Tartu malevat ning teda on kutsutud mitmete suurõppuste kohtunikuks ja instruktoriks või erinevate koolituste läbiviijaks. Nende tegevuste eest on lipnik Aabla pälvinud erinevaid tunnustusi ja hinnalisi kingitusi.
Sõjaliselt on Andres end pidevalt täiendanud. Ta on läbinud Kaitseliidu koolis erinevaid kursusi, et saadud teadmisi ja oskusi ka oma allüksuses või malevas laiemalt jagada.
Ajanappus, väsimus, laiskus, oskamatus või soovimatus ei kuulu Aabla sõnavarasse. Kaitseliidu kontekstis on ta karm nende vastu, kes selliste ettekäänete taha peitu poevad.
VALGAMAA MALEV, Anti Altement
on Helme üksikkompaniis jaoülem, tsiviilelus puidutöö tegija ja hea isa oma lastele – see on oluline osa tema elust ja praegustest tegevustest, samas pühendumusest ning aktiivsest eluhoiakust. Kunagi ei ole tema suust kuulda olnud väidet ei jõua või ei saa. Alati on ta olemas ja alati on ta osalemas. Peaaegu polegi üritusi ja õppusi, kus ei ole Antit. NAK`i lõpetamise järel 2017.a on osalenud aktiivselt väljaõppeüritustel, õppustel SIIL, KEVADTORM, SIBUL pühendunud sõduri ja jaoülemana. Viimaste aastate jooksul on jätkunud aega ja pühendumust noorte riigikaitselise hariduse toetamisel osalemisega lastelaagrites, seiklusradadel ja viimasena Riigikaitseõpetuse laager RR69 septembris 2020 Kuperjanovi jalaväepataljonis instruktori ja rühmaülemana. Ei ole ühtegi teemat ega tegevust, milles Anti ei oska kaasa rääkida.
Tema kaaslased kinnitavad, et nooremseersant Anti Altement on see, kes oma reaalsete tegevuste, eeskuju ja pühendumusega on aasta kaitseliitlase nime vääriline.
VIRU MALEV, Tarvo Plotnik
on maleva 42. KeJVKo kompanii rühmaülem. Tarvo ühiskondlik tegevus ei piirdu ainult Kaitseliiduga, ta on seotud ka kohaliku jahiseltsi ja volikoguga. Seetõttu on tal väga hea oskus suunata ja kujundada oma rühma. Lisaks sujub igasugune koostöö temaga äärmiselt ladusalt. Tarvot iseloomustab kõige paremini mõte, et ta panustab rohkem, kui oodatakse. Seda kõige paremas mõttes. Tema tegevus on mõõdupuu, mida peaksid järgima paljud. Näitena võib tuua selle, et lisaks sajaprotsendilisele osalusele sõjalisel väljaõppel on Tarvo esindatud oma pillimängukollektiiviga ka sotsiaalsematel KL üritustel. Lisaks oli Tarvo maleva asendamatu vabatahtlike koordinaator ja abi kevadise eriolukorra lahendamise toetamisel. Eraelus on Tarvo ettevõttejuht ja perepea.
Kaaslased kinnitavad, et Tarvo on harukordne inimene ning aegajalt tekib küsimus, kuidas ta jõuab. Tarvot iseloomustab hea mõttes kärsitus kohe probleemiga tegeleda ja ära lahendada. .
Tarvo on kindlasti parim näide vabatahtlikust kaitseliitlasest, allüksuseülemast, pereisast ja inimesest.
VÕRUMAA MALEV, Raul Sõmer
on Võru lahingkompanii esimese jalaväerühma poolt esitatud aasta kaitseliitlaseks.
„Me teame teda aastaid, me teame teda kui inimest, kes hoiab oma võitlejaid. Me teame teda, kui eeskujulikku isa oma pojale, ning hoolivat ja kaitsvat meest naisele. See mees kiidab tugevaid ja kaitseb nõrgemaid. Tema ambitsioonid ja elu sihid on suured ja võimsad. Ta on haritud mees kellega leiad alati millest rääkida. Alati elurõõmus ja kaasvõitlejaid motiveeriv suurteks tegudeks, nagu seda teeb ka ise. Murede puhul, võib temalt alati abi oodata ja kuulda tuju tõstvaid sõnu. Sportlik ja sõbralik kaasvõitleja. Just sellise mehega julged alati minna lahingusse“, ütlevad tema kaaslased.
Lisaks veab Raul eest oma rühma tegevust õppuste vahelisel ajal, kuhu tihti kaasatakse ka pered. Vestluskeskkonna igapäevane haldamine, kus võitlejad vahetavad infot, arutlevad igapäevaselt ning lepivad kokku ühiseid tegevusi. Raul leiab ka aega korraldamaks täiendavaid sõjalisi harjutusi rühmale, tehakse näiteks aktiivselt koostööd võitlusgrupiga väljaõppes.
Raul ei otsi kunagi põhjendusi, miks ei öelda, pigem lahendusi, kuidas jah öelda ja midagi päriselt ära teha.
Raul on tegev ka Võru malevkonna juhatuses ning on sellest aastast malevkonna pealiku abi.
Tema kaasvõitlejad kinnitavad, et Rauliga läheks luurele, kusjuures neid kellega läheks ei ole ülearu palju…samuti usuvad nad, et kui Chuck Norris õhtul magama läheb, loeb ta palvet, et Püha Sõmer valvaks tema und.
Egon on läbinud lisaks parameediku kursusele ka tankitõrje granaadiheituri erialakursuse ja talle ei ole võõras ka kuulipilduja. Ta on toeks ja eeskujuks oma üksuse võitlejatele nii paljudes valdkondades kui võimalik. Egon panustab ja elab põhimõttel: „Vähem möla, pikem samm!“. Talle peab pigem vahepeal ütlema, et tõmmaku hinge ja puhaku jalga.
Egon on Alutaguse malevas suutnud värvata muljetavaldava sanitaride armee, keda ta alatasa kasutab oma kursustel, mis edenevad aina uuemale ja paremale tasemele. Seda on näha ka kursuse lõpetanutest, kelle tase võimaldab neil olla sanitarid isegi Scoutspataljonis.
Ei ole harvad juhused, kus Egonil on uus mõte või idee eesmärgiga parandada üksuse võitlusvõimet. Jumal tänatud, et ta meie poolel on, ütlevad Egoni kaasvõitlejad.
HARJU MALEV, Aivar Narusk
on olnud kauaaegne Harju maleva pioneerirühma ülem, ühtlasi ka rühma üks tugitaladest, eeskujuks teistele. Aivaril on pikaajaline pioneerikogemus, mida ta on ka praktikas rakendanud välismissioonil Afganistanis Nüüd annab ta seda süsteemselt edasi oma rühmakaaslastele.
Kuigi 2020. aasta on olnud väljaõppe poolelt vähene, on Aivar sellegipoolest korraldanud oma rühma liikmetele erialateadmiste koolitusi ja teabepäevi. Samuti on Aivar koos oma rühmaga alati abis ka teiste oma malevkonna rühmade õppustel.
Lisaks rühma eestvedamisele on Aivar laskeentuasiast, kes esindab oma malevkonda erinevatel laskevõistlustel ja korraldab neid ka ise. Viimase aasta jooksul on Aivari juhtimisel läbi viidud nii Harju maleva kui ka Männiku malevkonna laskevõistlused, mis mõlemad on osalejate poolt olnud väga kiidetud, oma vormi ja harjutuste poolest. Aivari laskevõistlused on taaselustanud huvi laskespordi vastu kogu malevas.
JÕGEVA MALEV, Heli Palgi
on kaaslaste sõnul innukas, püüdlik ja visa, paistab silma aktiivsuse, sportlikkuse ja entusiasmiga ning on alati kohal kui vabatahtlikke operatiivselt vaja. Heli kuulub Jõgeva maleva vabatahtlike aktiivi tuumikusse, olles valmis erinevate projektide või algatuste tekkimisel kohe nõu ja jõuga kaasa lööma.
Heli Palgi paistis 2020. aastal silma eelkõige sellega, et lõpetas edukalt nooremallohvitseride kursuse, rakendades värskelt õpitud teadmisi efektiivselt kursuse lõpuharjutusel „Kotkalend 2020“ ja talle omistati nooremseersandi auaste. Ühtlasi tõusis ta Jõgeva maleva ajaloos esimeseks lahinguüksuse jaopealikust nais-allohvitseriks.
Lisaks jätkab Heli Jõgeva malevkonna vabatahtliku personalipealikuna, on osalenud aktiivse õppurina erinevatel kursustel, viib ise vajadusel läbi väljaõpet kaitseliitlastele ja staabiassistentidele. Ta osaleb pea kõikidel maleva õppustel ning andis oma panuse mullu kevadel PPA „Covid-19“ toetusoperatsioonil Narva kordonis.
Teda tuntakse kaaslaste hulgas hea organisaatorina, usaldusväärse võitluskaaslasena, põhimõttekindla juhina ja autoriteetse eeskujuna, kellega kahtlemata võib „luurele minna“.
Nooremseersant Heli Palgi valiti Jõgeva maleva juhatuse poolt maleva aasta kaitseliitlaseks 2020.
JÄRVA MALEV, Alar Sakkool
on Kaitseliidu liige 2001.aastast, täna rühmapealik, täpsuslaskur. Oma ettevõtmistes on ta sihikindel ja kompromissitu. Malevas on ta tuntud eeskätt laskespordi ja üldse laskmise propageerijana. Alar on teinud tublit tööd maleva noortega, et peale kasvatada tublisid laskureid- nii tüdrukuid kui ka poisse, viies igal nädalal läbi trenne õhu- ja sportpüssist.
Vabatahtliku rühmaülemana teab ta, mis tema allüksuses toimub. Selline jätkusuutlik pühendumus ei ole tänapäeva kiires maailmas iseenesest mõistetav. Tema rühm on Koeru üksikkompaniis kõige aktiivsem. Lisaks Kaitseliidule on Alar ka vabatahtlik päästja. Koos komandokaaslasega tõi ta mullu korteripõlengust kaks inimest suitsust välja. Selle eest pälvisid nad Elupäästja medali. Järva malev on oma tegevliikme üle uhke.
Veel kuulub ta Ervita Shooting Club MTÜ ja Kareda Taktikalise Tegevuse Liit MTÜ juhatusse, mille kaudu edendab laskesporti maakonnas, olles nii instruktor kui ka kohtunik võistlustel ja treeningutel. Ta oli eestvedajaks endisesse Kareda vallamajja laskepaiga loomisel, tänu millele on saanud võimalikuks Kaitseliidu toetamine laskeväljaõppes ning organisatsiooni noorte laskeoskuste arendamine.
Muude tunnustuste kõrval kannab ta Valgeristi kolmanda klassi teenetemärki.
LÄÄNE MALEV, Margus Tänna
on Kaitseliidu tegevliige alates 1994. aastast, mil osales politsei ja Kaitseliidu ühisoperatsioonil „Linn lukku“. Siis suleti Haapsalu kontrollpostidega, võitlemaks tollal lokkava kuritegevusega.
1996. aastal läbis ta ajateenistuse Sidepataljonis. Mõneks ajaks jäi Kaitseliidus tegutsemine passiivsemaks. Aga uued väljakutsed malevas innustasid teda rohkem üritustel osalema ja panustama ning tänaseks on ta maleva üks aktiivsemaid kaitseliitlasi.
Kui tema üksus teeb sõjalist väljaõpet, siis ta on alati kohal. Ülema sõnul on Margus kohusetundlik ja põhjalik. Ta teeb endale asjad selgeks ja täidab oma ülesanded korralikult.
Haapsalu malevkonnale on ta suureks abiks, osaledes kõigil malevkonna üritustel. On see siis rivistus , lastekodu lastele tehtud laager või mõni muu sündmus, Margus on kohal ja aitab asja läbi viia.
Kui on vaja kedagi appi noorte kotkaste või kodutütarde üritusele, siis leiab ta ka selleks aega. On see siis vastutegevus mõnel rännakul, autojuhtimine või midagi muud – Margus tuleb ja aitab, olgu see rühma koondus või suur vabariiklik üritus.
Lisaks veel oma palgatöö, pere ning korvpallitreeningud. Nagu omaks ta ajamasinat ja suudaks olla mitmes kohas korraga.
PÕLVA MALEV, Janno Simso
„Selle mehe kohta häid sõnu jagub. Janno läbisaamine kamraadidega on suurepärane ning ta oskab ülal hoida motivatsiooni. Ta on väga hea suhtleja, samas ei räägi tühje sõnu ega anna kunagi katteta lubadusi. Janno on alati teistega arvestav ja osavõtlik ükskõik millises arutelus või tegevuses,“ ütlevad tema kaasvõitlejad.
2018.aastal sai ta Noorte Kotkaste Põlva maleva pealikuks. Kaaslaste hinnangul on kiire tõus ametiredelil igati õigustatud, sest malevapealikuna on ta alati noortele ja noortejuhtidele olemas. „Hea suhtlemisoskuse ja huumorisoonega on ta tekitanud kokkuhoidva ja sõbraliku õhkkonna mõlema organisatsiooni noortejuhtide ja noorte hulgas. Positiivne, kiire otsustusvõimega, asjalik, abivalmis – kõik see iseloomustab Jannot, kelle mõlemad lapsed kuuluvad samuti Põlva noorkotkaste-kodutütarde aktiivgruppi,“ lisavad tema kaaslased.
Ettevõtjana leiba teeniv Simso tunnistab, et kaitseliitlasena ja noorkotkaste malevapealikuna tegutsedes tükib vaba aega viimastel aastatel mõneti nappima, kuid isiklikust vabatahtlikuna antud panusest saadav rahulolu on muutunud elurütmi puhul määrav.
PÄRNUMAA MALEV, Imre Baumann
on silmapaistev ja initsiatiivikas kaitseliitlane, kes panustab aktiivselt nii allüksuse, malevkonna kui ka maleva tegevustes.
Ta on Soontagana malevkonna juhatuse liige, aktiivne eestvedaja nii oma rühmas rühmavanemana, kui ka kompaniis, täites suurõppustel erinevaid vastutavaid rolle. Samuti panustab ta igal vabal võimalusel teiste maleva üksuste koosõppesse.
Tema osalus Kaitseliidu ettevõtmistes on aukartustäratav: kõikvõimalikud õppused, laskeväljaõpe, Lõhkaja A/B, Javelin, KP, TT õpe, merevaatluskursus, meditsiinieriala jne. Võimalusel panustab alati ka noorte väljaõppesse , osaledes noorkotkaste ja kodutütarde laagrites instruktorina.
Malevkonnas näitab ta üles vabatahtlikku initsiatiivi tegevuste paremaks korraldamiseks ja organisatsiooni arendamiseks. Tema eestvõtmisel algatati malevkonnas arutelu sõjaliste juhtide koolituse programmi koostamiseks, et leida kaitseliitlasi edasiseks väljaõppeks ja erialakursustele suunamiseks. Seda selleks, et struktuuris oleks ametikohad täidetud väljaõppinud juhtidega.
Tema tegevus organisatsioonis on teistele eeskujuks ning panus Kaitseliidu arengusse märkimisväärne.
RAPLA MALEV, Jaanus Smirnov
kuulub Kaitseliitu aastast 2003 ning tegutseb Rapla maleva Märjamaa üksikkompanii Kuusiku rühmas. Oma sõjaaja ülesandeid täidab ja igapäevaleiba teenib Jaanus Kaitseväe Scoutspataljonis lahingumasina juhina.
Mitmed missioonid ja aastad tegevväelasena teevad temast võiks öelda et kõige pädevama sõduri Rapla malevas.
Kaitseliitlaseks olek aga ei tähenda ainult tuima väljaõpet, ka mitmes muus valdkonnas on Jaanus mees, kes jõuab.
Näiteks lööb ta lööb kaasa noorkotkaste ja kodutütarde koondustel ja väljaõppes ning seda mitte ainult laskeoskuse parandamisel ja metsatarkustel vaid ka tubastel tegevustel. Jaanuse indu tuleb tunnustada olukorras, kus noorteorganisatsioonidel on puudus rühmajuhtidest. Paraku tema teenistus ei võimalda tal ametlikuks noortejuhiks olemist, kuid sellele vaatama panustab ta igal vabal hetkel noorte tegevusse.
Ka Naiskodukaitse ei saa temata hakkama – alles septembris toimunud Rapla, Harju ja Tallinna staabiassistentide ühises metsalaagris oli tema abi hindamatu.
Hindamisväärt on Jaanuse tahe ja energia peale viiepäevast sõdurielu jätkata samasugust tegevust vabatahtlikuna veel malevas. Tema kaaslastele on meelde jäänud ka see, kuidas Jaanus tuleb alati kui vaja Raplamaa maakaitsepäevale oma tööauto ehk soomukiga, mis rahvale palju huvi ja lastele palju rõõmu pakub.
SAAREMAA MALEV, Timmo Saarestik
Erilised ajad vajavad erilisi inimesi. Timmo on mees hea sõjalise hariduse ja elukogemusega. Covid 19 kriisi ajal organiseeris ta Kuressaare haigla telkide valvet, korraldas vabatahtlikult ja omal käel kaitsevahendite jõudmist Saaremaale ja kaitseliitlasteni.
Mobiilse mereseire radari hankimine ja selle meeskonna loomine on suures osas tema teene. Samuti koostööõppused liitlaste ja erinevate väeliikidega, tänu millele on maleva liikmed saanud suurepäraseid kogemusi. Tema läbiviidud koolitused ja õppused on huvitavad ja praktilised.
Korraldades malevkondade vahelist koostööd on Timmost on olnud suur abi vabatahtlikele, kes vajavad oma üritustele staabipoolset toetust. Ta oskab kokku viia erinevad inimesed ja vahendid ideede teostamiseks.
Timmo on suurte teadmiste ja laia silmaringiga kaitseliitlane, lahenduste leidja igale olukorrale. Timmo on mees kes genereerib uusi mõtteid ja ideid nii maleva igapäevatöös, kui ka kaasaegse sõjapidamise vallas.
SAKALA MALEV, Gunnar Teas
on üksikrühma Ümera liige ja maleva teavituspealik.
Ta juhib ka Staabitoetusrühma teavitusmeeskonda. Igapäevaselt töötab Gunnar Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuses peaspetsialistina.
Tema põhitegevus Sakala malevas on kõikvõimalike ürituste pildistamine, filmimine ja kajastamine nii sotsiaal – kui tavameedias.
2020. aastal võttis Gunnar Teas osa vähemalt 26 erinevast üritusest, kokku 248 tunni ulatuses. Siia hulka ei ole arvestatud aega mis tal on kulunud piltide töötlemisele, filmide monteerimisele ja telekanalitega suhtlemisele. Kindlasti on tema panus veelgi suurem, aga kogu info ei jõua alati malevasse.
Kuna Gunnar on eraelus telereporterina erinevate kanalitega koostööd teinud, on tal olemas vajalik tehnika nii heade fotode kui ka videoülesvõtete tegemiseks. Käesolevast aastast ei meenu ühtegi suuremat sündmust, kus Gunnar poleks pildistaja/filmija rollis. Ta jäädvustas kõik malevas toimunud tähtpäevad – Eesti Vabariigi aastapäev, üksikrühma Ümera 5. aastapäev, tuletoojate liikumine maakonnas võidupühal, taasiseseisvumispäev, maleva aastapäev, kodutütarde 88. aastapäev. Gunnar jäädvustas pildis EV presidendi külaskäiku Sakala malevasse ja KV poolt, Viljandi linnas, korraldatud isadepäeva. Gunnar külastas kevadel, eriolukorra ajal Lilli piiripunkti valvavaid kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid. Suure panuse andis ta NKK koormusmatka kajastamisse.
Ta annab oma panuse maleva ajalehe Oma Maa digiversiooni ilmumisse Facebookis ja teeb koostööd ajakirjaga Kaitse Kodu!
Gunnar Tease tegevus on pikemas perspektiivis äärmiselt oluline, kuna tänu sellele talletatakse maleva ja kogu Kaitseliidu ajalugu.
TALLINNA MALEV, Rait Arro
Nelja aastaga on ta käivitanud ja juhtinud Toompea malevkonna 417 kompanii meditsiinigruppi parimal viisil, kuidas vabatahtlik saab hoida nn laigulist tegevust au sees. Temalt läksid liikmeteni suurepärased õppuse käsud.
Rait pühendub oma tegevusele, toetades ja suunates inimesi. Oskab delegeerida ja samas on valmis ka kõike ise tegema. Suurepärane suhtleja.
Tema võitluskaaslastelt iseloomustavad sõnad: äärmiselt ambitsioonikas, suur ja julge mõtleja, pädev üksuse juht, kes suudab ja jõuab arvestada iga üksuse liikmega individuaalselt, haruldaselt kõrged sotsiaalsed võimed, team-builder, entusiastlik ja optimistlik ning osav motiveerija. Rait on mees, kes täidab endale võetud ülesandeid kire ja pühendumusega. Haruldane pärl, kelle panus oma üksuses on alati olnud hindamatu ja asendamatu.
Alates 2020 sügisest on srs Arro 417 kompanii ülema abi, juhtimis-ja tagalarühma ülem.
Viinud läbi juba esimesed kaks õppust, saanud esimesed õpetlikud kogemused ja neist auga välja tulnud.
TARTU MALEV, Andres Aabla
Teda võib iseloomustada, kui heas mõttes pedantlikku maksimalisti, kes püüab kõike Kaitseliiduga seonduvat teha ideaalselt. Sellise suhtumisega on ta olnud teistele suureks eeskujuks. Andrese puhul võib kindel olla, et nii reaalsed tegevused, kui ka sinna juurde kuuluv „paberimajandus“ on alati laitmatult korras ja nõutud vormistuses.
Ta ei luba endale kõrvaltvaataja rolli jäämist.
Kaitseliidu sõjaaja ülesanded täidab lipnik Aabla ise või koos oma allüksusega piinliku täpsuse ja konkreetsusega. Mõnel puhul on tema initsiatiivikus esialgu pälvinud ka põhjendamatut kriitikat, kuid lõpuks saanud alati positiivse vastukaja. Andrese jaoks ei ole võimatuid olukordi, ta leiab alati lahenduse.
Rühmaülemana on ta vorminud ja välja treeninud oma allüksuse, mis on originaalne, väga kokkuhoidev ning lojaalne. Tihti usaldatakse lipnik Aabla rühmale õppustel kõige keerulisemad sõjalised ülesanded või suunatakse see kontrolli kaotanud olukordi lahendama.
Andres ei ole seni puudunud mitte üheltki õppuselt ega ürituselt, tema väljaõppes osalemise protsent on kadestamisväärne 100.
Tema pühendumus ja professionaalsus ei ole jäänud märkamata ka väljapool Kaitseliidu Tartu malevat ning teda on kutsutud mitmete suurõppuste kohtunikuks ja instruktoriks või erinevate koolituste läbiviijaks. Nende tegevuste eest on lipnik Aabla pälvinud erinevaid tunnustusi ja hinnalisi kingitusi.
Sõjaliselt on Andres end pidevalt täiendanud. Ta on läbinud Kaitseliidu koolis erinevaid kursusi, et saadud teadmisi ja oskusi ka oma allüksuses või malevas laiemalt jagada.
Ajanappus, väsimus, laiskus, oskamatus või soovimatus ei kuulu Aabla sõnavarasse. Kaitseliidu kontekstis on ta karm nende vastu, kes selliste ettekäänete taha peitu poevad.
VALGAMAA MALEV, Anti Altement
on Helme üksikkompaniis jaoülem, tsiviilelus puidutöö tegija ja hea isa oma lastele – see on oluline osa tema elust ja praegustest tegevustest, samas pühendumusest ning aktiivsest eluhoiakust. Kunagi ei ole tema suust kuulda olnud väidet ei jõua või ei saa. Alati on ta olemas ja alati on ta osalemas. Peaaegu polegi üritusi ja õppusi, kus ei ole Antit. NAK`i lõpetamise järel 2017.a on osalenud aktiivselt väljaõppeüritustel, õppustel SIIL, KEVADTORM, SIBUL pühendunud sõduri ja jaoülemana. Viimaste aastate jooksul on jätkunud aega ja pühendumust noorte riigikaitselise hariduse toetamisel osalemisega lastelaagrites, seiklusradadel ja viimasena Riigikaitseõpetuse laager RR69 septembris 2020 Kuperjanovi jalaväepataljonis instruktori ja rühmaülemana. Ei ole ühtegi teemat ega tegevust, milles Anti ei oska kaasa rääkida.
Tema kaaslased kinnitavad, et nooremseersant Anti Altement on see, kes oma reaalsete tegevuste, eeskuju ja pühendumusega on aasta kaitseliitlase nime vääriline.
VIRU MALEV, Tarvo Plotnik
on maleva 42. KeJVKo kompanii rühmaülem. Tarvo ühiskondlik tegevus ei piirdu ainult Kaitseliiduga, ta on seotud ka kohaliku jahiseltsi ja volikoguga. Seetõttu on tal väga hea oskus suunata ja kujundada oma rühma. Lisaks sujub igasugune koostöö temaga äärmiselt ladusalt. Tarvot iseloomustab kõige paremini mõte, et ta panustab rohkem, kui oodatakse. Seda kõige paremas mõttes. Tema tegevus on mõõdupuu, mida peaksid järgima paljud. Näitena võib tuua selle, et lisaks sajaprotsendilisele osalusele sõjalisel väljaõppel on Tarvo esindatud oma pillimängukollektiiviga ka sotsiaalsematel KL üritustel. Lisaks oli Tarvo maleva asendamatu vabatahtlike koordinaator ja abi kevadise eriolukorra lahendamise toetamisel. Eraelus on Tarvo ettevõttejuht ja perepea.
Kaaslased kinnitavad, et Tarvo on harukordne inimene ning aegajalt tekib küsimus, kuidas ta jõuab. Tarvot iseloomustab hea mõttes kärsitus kohe probleemiga tegeleda ja ära lahendada. .
Tarvo on kindlasti parim näide vabatahtlikust kaitseliitlasest, allüksuseülemast, pereisast ja inimesest.
VÕRUMAA MALEV, Raul Sõmer
on Võru lahingkompanii esimese jalaväerühma poolt esitatud aasta kaitseliitlaseks.
„Me teame teda aastaid, me teame teda kui inimest, kes hoiab oma võitlejaid. Me teame teda, kui eeskujulikku isa oma pojale, ning hoolivat ja kaitsvat meest naisele. See mees kiidab tugevaid ja kaitseb nõrgemaid. Tema ambitsioonid ja elu sihid on suured ja võimsad. Ta on haritud mees kellega leiad alati millest rääkida. Alati elurõõmus ja kaasvõitlejaid motiveeriv suurteks tegudeks, nagu seda teeb ka ise. Murede puhul, võib temalt alati abi oodata ja kuulda tuju tõstvaid sõnu. Sportlik ja sõbralik kaasvõitleja. Just sellise mehega julged alati minna lahingusse“, ütlevad tema kaaslased.
Lisaks veab Raul eest oma rühma tegevust õppuste vahelisel ajal, kuhu tihti kaasatakse ka pered. Vestluskeskkonna igapäevane haldamine, kus võitlejad vahetavad infot, arutlevad igapäevaselt ning lepivad kokku ühiseid tegevusi. Raul leiab ka aega korraldamaks täiendavaid sõjalisi harjutusi rühmale, tehakse näiteks aktiivselt koostööd võitlusgrupiga väljaõppes.
Raul ei otsi kunagi põhjendusi, miks ei öelda, pigem lahendusi, kuidas jah öelda ja midagi päriselt ära teha.
Raul on tegev ka Võru malevkonna juhatuses ning on sellest aastast malevkonna pealiku abi.
Tema kaasvõitlejad kinnitavad, et Rauliga läheks luurele, kusjuures neid kellega läheks ei ole ülearu palju…samuti usuvad nad, et kui Chuck Norris õhtul magama läheb, loeb ta palvet, et Püha Sõmer valvaks tema und.