Eesti muinaslinnade kaartide paigaldamise traditsiooni algatas 1936. aastal toonane Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa. Kuna okupatsiooniaastatel on paljud toonased kaardid läinud kaduma, siis otsustas Kaitseliit 2003. aastal vabariigi presidendi ettepanekul suurejoonelise traditsiooni taastada. Taasiseseisvumise ajal on Kaitseliit jõudnud paika panna kümmekond kaarti. Läänemaal paigaldati kaks esimest kaarti 2005. aastal Kullamaale ja Lihulasse. Vatlas avatud kaardiga mälestuskivi erineb kõigist eelnevatest selles osas, et graniitrahnule on kinnitatud ka Kaitseliidu sümbol – põhjakotkas. Mälestuskivi avamise kombetalituse viis läbi Maavalla Koda ja asjakohaseid toiminguid juhtis taasloodud Kaitseliidu esimene ülem Kalle Eller.
Lääne maleva pealiku major Mehis Borni sõnul oli kogu ettevõtmine kantud muistse vabadusvõitluse ja jüriöö ülestõusu vaimust, ning kujutas endast avalööki Lääne ja Pärnumaa malevate ning Pärnu muuseumi poolt korraldatud jüriöö märgutulede eksperimendile. Kõnealuse ekperimendi käigus mõõdetakse aega, mis kulub muinasaegse valgussignaali edatamisele mööda tõrvuikukandjatest moodustatud tuleketti.
Reedeöine koosviibimine Karuse / Vatla linnusemäel lõppes Haapsalu muusikakooli pärimusmuusikute kontserdi ja MTÜ Estlander poolt pakutud uhke söömaajaga. Osalejad said mekkida näiteks läätseputru, lõkkel küpsetatud kana, vitsakilu, pakukala, tuhapeeti ja teisi toredaid muinashõrgutisi.