Perepäevale on kutsutud kõik riigikaitsest huvitatud: näha ja oma käega saab katsuda enamikku nii Kaitseliidus kui ka Kaitseväes kasutusel olevaid relvi ja tehnikat. Võimalik on ka liitlasüksuste osalus. Huvilised saavad tutvuda Kaitseliidu Tallinna maleva tegevustega ka suuremates kaubanduskeskustes, kus vormiriietes kaitseliitlased selgitavad, mida tähendab riigikaitse ja mida igaüks meist saab Eesti riigikaitse hüvanguks teha.
Kaitseliidu Tallinna malev on Kaitseliidu territoriaalüksus, mille vastutus- ja tegevuspiirkond on Tallinn.
Malev moodustati juba koos Kaitseliidu asutamisega 11.11.1918, kuid Vabadussõja ajal allusid Tallinna ja Harju malevad ühele ülemale. Iseseisvalt alustati tegevust pärast 01.12.1924 enamlaste mässukatset. Kaitseliidu Tallinna malev tegutses kuni 1940. aastani, mil selle ridades oli pea 8500 liiget.
Taasiseseisvunud Eestis alustati tegevust 1990. aasta märtsis. Malev on jätkanud sõjaeelse Kaitseliidu Tallinna maleva traditsioonide kandmist. Maleva liikmed osalevad aktiivselt Eesti riigikaitse edendamisel, seda nii harjutustel ja õppustel kui ka ühiskonnas laiemalt.
Tallinna malevas on oma teenistust alustanud kümned ja kümned Eesti ohvitserid ja allohvitserid. Ligi paarsada Tallinna malevasse kuuluvat reservväelast on osalenud ka rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel Kosovos, Iraagis, Afganistanis ja Malis.
Praegu kuulub malevasse pea 2500 liiget, kes on jagunenud viieks territoriaalseks malevkonnaks/üksikkompaniiks: Ida, Lääne, Lõuna, Nõmme ja Põhja ning neljaks eksterritoriaalseks malevkonnaks: Akadeemiline, Kalevi ja Toompea malevkond; Meredivisjon ja maleva orkester. Malevas on olemas ka valvekompanii. Kaitseliidu Tallinna maleva pealik on alates 01.01.2013 major Lauri Abel.