23. juunil on paraadi rivis üle 1000 inimese. Haapsalu raudteejaama esisel platsil rivistatakse üles üksused Lääne, Pärnumaa, Saaremaa, Harju, Järva, Rapla ja Tallinna malevatest, Naiskodukaitse kompanii ning Kodutütarde ja Noorte Kotkaste vähendatud kompaniid. Lisaks võib rivis näha ka Soome Savonlinna reservväelaste esindust. Taktsammu hoiavad Kaitseliidu koondorkester, Kaitseväe orkester ning Politsei- ja Piirivalveameti orkester. Paraadi võtab vastu president Toomas Hendrik Ilves ja juhatab Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili.
Võidupüha sündmused Haapsalus saavad alguse 22. juunil Haapsalu Raudteemuuseumi galeriis kell 19 algava Carolin Illenzeeri Fondi heategevuskontserdiga. Kell 20.30 algab Haapsalu lossihoovis maakaitsepäeva ja jaanipäeva rahvapidu, kus saab näha-kuulda EST-TATTOO vigurmarssimist ning Kaitseliidu orkestrite esinemist. Muinastuli süüdatakse lossihoovis kell 23.30.
Võidupühal, 23. juunil saab lisaks kell 11.00 algavale paraadile vaadata kell 9.00 Võidutule süütamist ja tuletooja medalite kätteandmist Lossiplatsil. Kell 9.45 algab oikumeeniline Võidupüha jumalateenistus EELK Haapsalu Toomkirikus. Pärast paraadi on Haapsalu lossiplatsil ja lossihoovis avatud kaitseväe ja Kaitseliidu lahingutehnika näitus, kus jagatakse ka sõdurisuppi.Kõik on ka kl 12-16 oodatud Haapsalu piirivalvekordoni sadamasse Mereväe laevaga Ristnaga. Kui ilm on hüva teevad paraadist ülelennu ka Eesti Õhuväe, PPA Lennusalga ja NATO lennukid.
Keskne Võidupüha paraad toimub Haapsalus teist korda, esmakordselt oli see kuurortlinnas 2000. aastal.
Võidupüha üritused toimuvad Kaitseliidu eestvedamisel ka kõigis teistes Eesti maakondades.
Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934. Sellega tähistatakse Eesti vägede võitu Võnnu lahingus Landeswehri üle 23. juunil 1919.