Mälestusmärgi avasid vanad rindemehed Augustin Poopuu ja õigeusu ülempreester emeriitus Innokenti Hiet, kes koos kaitseväe vanemkaplan kapten Gustav Kutsariga ka kivi sisse pühitses.
"On väga sümboolne, et selle kivi avasid need mehed, kes võitlesid Teise ilmasõja ajal Saksa poolel," ütles ajaloolane Raul Salumäe, märkides, et tegemist on omamoodi leppimiskäepigistusega neile, kes olid sunnitud võitlema selle riigi huvide eest, millega neil mingit pistmist ei olnud. "See on pärast teist maailmasõda ajaloolise tähendusega sündmus – sellist samaväärset lepitust ajaloolise tõe jaluleseadmiseks meil vist kellelgi meelde ei tule," arvas ta.
Salumäe lisas veel, et praeguste põlvkondade jaoks jääb 1944. aastal Tehumardil toimunu ilmselt suures osas saladuseks. Tõsiseltvõetavat lahingut seal ei olnud. Kõik algas suure tõenäosusega juhuslikult ning esimese hooga pidasid nii Saksa kui Nõukogude väed teist poolt omaks. Kindel võib olla ainult selles, et mõlemal poolel oli langenuid.
Mälestuskivi avamisel olid kohal nii EV president Arnold Rüütel, tema abikaasa, Naiskodukaitse auliige pr Ingrid Rüütel, Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik kolonelleitnant Kristjan Moora ning kokkutulekul osalenud relvavennad Eestist, Soomest, Lätist ja Leedust.
Mälestuskivi asub mõnisada meetrit Nõukogudepropaganda poolt rajatud memoriaalist Sõrve sääre poole ning praegusest kuulsast mõõgast teisel pool maanteed.