Tunni jooksul sai ta ülevaate Viru maleva ajaloost ja struktuurist. Ühtlasi sain Nylander ülevaate Viru maleva eriorganisatsioonidest, maleva väljaõppest ning logistilisest toetusest. Külaskäigu lõpetas tutvustav ringkäik Viru maleva staabihoones. Edasi suundus Nylander Viru Üksik- Jalaväepataljoni.
Viru maleva staabiülem leitnant Erik Sild kommenteeris, et kohtumise eestvedajaks oli Kaitseväe Logistikakeskus, kes tegi ka külaskäiguks Viru malevale sellekohase ettepaneku, rõhutades maleva esindlikkust ja värskelt uuenduskuuri läbinud staabihoonet.
Rootsi Kuningriik annetas aastatel 2001-2003 Eesti kaitseväele kolme jalaväepataljoni, kahe pioneerikompanii ja ühe brigaadi staabikompanii varustuse ja relvastuse, sõidukeid, laskemoona ja varuosi ning relvaremonditöökodade tööpinke ja –vahendeid. Lisaks on Eesti kaitsevägi saanud Rootsilt välihospidali, mille komplekti kuuluvad telgid, haiglavoodid, transpordivahendid, söökla, dušid, elektrigeneraatorid, veepuhastus- ja soojendusseadmed, meditsiinitehnika ja muu haiglavarustus. Rootsist saadud relvastuse hulka kuuluvad 120 mm miinipildujad, 90 mm tankitõrjesuurtükid, tankitõrje granaadiheitja Carl-Gustav, kuulipildujad KSP-58 ja automaadid AK-4.
Samuti viisid Rootsi instruktorid aastatel 2001-2004 kaitseväe väljaõppekeskustes läbi ligi 40 erinevat kursust, kus osales kokku enam kui 400 kaitseväelast.
2010. aastal allkirjastasid Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler Martin Hurt ja Rootsi Kaitsehangete Ameti peadirektor Gunnar Holmgren kaitsealaste ühishangete raamlepingu. Ühishangete raamlepinguga omandavad nii Eesti kui Rootsi uusi hangetealaseid teadmisi ja kogemusi, mis pakuvad tulevikus mõlemale riigile rahalist kokkuhoidu. Varustuse ja relvastuse ühishanked madaldavad hangitava tehnika tükihinda, samuti remondi- ja hoolduskulusid.