Kaitsepoliitika osas on 2011. aastal avalikkuse ette ilmunud kaks olulist seaduseprojekti milledest ühel, Kaitseliidu seadusel, on organisatsioonile otsene mõju. Uus seadus peaks kõrvaldama lüngad kehtivas seaduses ja siduma Kaitseliidu ning eriorganisatsioonid tugevamalt kokku. Ei saa väita, et see seadus oleks ideaal mis viib Kaitseliidu „helgesse“ tulevikku. Kuid kindlasti on see komplektsem ja kaasaegsem kui kehtiv. Tänu neile kaitseliitlastele, kes on oma panuse seaduse koostamisse andnud.
Seadusele järgneb KL kodukorra kirjutamine, vastuvõtmine ja kinnitamine. Samuti mitmete rakendusaktide koostamine. Väga palju on sõltuv rakendusaktidest, kuna nendega sätestatakse töökorraldused ja protseduurid. Võrreldes ajaga, mil Kaitseliit taastati, on lisandunud mitmeid regulatsioone, mis paratamatult muudab Kaitseliidu tegevuse bürokraatlikuks. Seda aga keegi mõistagi ei soovi. Et kõik need reeglid ei hukutaks vabatahtlikkust, tuleb kõigil anda oma panus, et need regulatsioonid saaksid nii minimalistlikud kuid ka piisavad. Seaduseprojektiga saavad kõik soovijad tutvuda Vabariigi Valitsuse kodulehelt avanevas Elektroonilises Infosüsteemis (EIS). Ettepanekud seaduse ja kodukorra osas on oodatud aadressile seadus@kaitseliit.ee
Teine seadus, millel on mõju Kaitseliidule, on Kaitseväeteenistuse seadus (KVTS). Selle seaduse mõjusid kaitseliitlastele hetkel veel analüüsitakse. Nii nagu Kaitseliidu seaduse puhul, hakkavad ka KVTS puhul suurt tähendust omama erinevad rakendusaktid. Hetkel on juba esile kerkinud mõned probleemid mida siis KVTS rakendusaktides ja ka koostatavas Riigikaitse seaduses tuleb käsitleda.
Organisatsiooni hetkeolukord on olnud tähelepaneliku vaatluse all juba kaks-kolm aastat. Siinkohal tahaks tänada kõiki kaitseliitlaseid, kes on vastanud küsitlustele ja uuringutele. Kui valikvastustega küsimustest tulevad lihtsalt välja kaitseliitlaste hoiakud ühe või teise teema osas, siis vaba tekstiga vastused annavad aimu probleemidest ja nende olemusest. Kahjuks on tekstianalüüs vaba tekstiga vastustele aega- ja töötunde nõudev tegevus ning igale probleemile kiiret lahendust ei võimalik saada. Siiani tuvastatud probleemide lahendustega, nendega mille lahendamine on Kaitseliidu pädevuses, juba tegeletakse. Teistest on teadlik kaitseminister ning lootust on, et lahendused leitakse ka neile. Kuid seda mitte „üleöö“.
Mis puudutab organisatsiooni arengusuundi, siis mingeid olulisi muudatusi ei ole lähiaastatel ette näha. Arenguteesid, mis kinnitati 2008. aastal, on pädevad ka täna. Nii kaitseminister, kui ka Kaitseliidu ülem on kinnitanud, et nad ei näe vajadust mingeid märkimisväärseid korrektuure teesidesse teha. See ei tähenda aga seda, et detaile ei tuleks korrigeerida. Tavaliselt peitub „kurat“ just detailides ja rakendustes.
Arvestades, et seaduste rakendusaktid hakkavad aasta lõpus-järgmise alguses ilmet võtma ja ka seda, et organisatsiooni hetkeolukord ning arengusuunad on määratletud, on võimalik 2012. aasta lõpuks valmis saada ka Kaitseliidu uus arengukava.
2010-2011 aastatel seoti Kaitseliidu planeerimisprotsess tihedamalt kaitseministeeriumi valitsemisala omaga. Uues Riigikaitsestrateegias on Kaitseliidu ülesanded määratletud. Selle alusel koostatavas Riigikaitse Arengukavas korrigeeritakse Kaitseliidu ülesannete mahtu ja viiakse see vastavusse reaalsusega. Suure tõenäosusega saab väita, et ülesannete spekter Kaitseliidule on muutumas mitmekesisemaks tulenevalt Riigikaitse strateegiast ja kaitseliitlaste personaalsetest huvidest ning võimekusest.
Käesoleva aasta Turuuuringute AS ja KL poolt läbiviidud uuringus nimetasid kaitseliitlased üheks suuremaks probleemiks varustuse puudust. Probleemile on ka osutanud korduvalt kaitseminister. Tänaseks on Kaitseliidu vajadused kajastatud kaitseministeeriumi valitsemisala tegevuskavades ja 2012. aastal saab parandada kaitseliitlaste varustatust. „Sõjalise Kaitse Tegevuskavas 2012-2015“ on planeeritud Kaitseliidule tuhat individuaalvarustuse komplekti aastas ning muud varustust, mis on eelkõige vajalik väljaõppeks. Individuaalvarustuse jaotusel jäävad jätkuvalt kehtima senised prioriteedid ning palju sõltub kaitseliitlase väljaõppel osalemisest ja aktiivsusest. Sedasi ehk saab leevendada kaitseliitlaste kõige suuremat probleemi.
Käesoleval ja 2012. aastal on kavandatud veel astuda samme Kaitseliidu sisekommunikatsiooni parandamiseks, palgalisele kaadrile vabatahtlikkuse printsiipide õpetamist, jms. Kõige sellega suudab mingil määral parandada kaitseliitlaste motiveeritust, kuid see õige tahe ja motiveeritus peitub eelkõige inimestes. Küsitlused näitavad, et kaitseliitlaste vaim ja isamaalisus on väga kõrge. Loodame, et ka tegevusaktiivsus sellele järele jõuab.
Eesti eest!