Samas on sõjalise riigikaitse tegevus tänases situatsioonis teiste valdkondadega võrreldes pisut eelistatumas situatsioonis, kuna valitsus on võtnud endale sihiks viia kaitsekulutused SKP-st 2% ni. Täpselt nii nagu seda 2004. aastal NATO`ga liitumisel lubati, ent mida seni kunagi ei ole suudetud. Kui 2011. aastal suunati kaitse-eelarvesse 1,9% SKP-st, siis 2012. aasta eelarve projektis on sõjalisele riigikaitsele arvestatudki juba 2% SKP-st.
Kui suur osa sõjalise riigikaitse kuludest leiab oma väljundi läbi Kaitseliidu? 2011. aastal on Kaitseliidu eelarves oma sihtotstarbe leidnud sõjalise riigikaitse kuludest 7,67% ning 2012. aastal 7,37%. Koos kaitseväe poolt teostatud kaitseotstarbelise erivarustuse hangetega rahastatakse tuleval aastal Kaitseliidu tegevust kaitsekuludest kokku 7,8% ulatuses ehk summas 26,6 mln eurot (KL eelarves 25,1 mln eur).
Kindlasti ei ole eelpool nimetatud summad piisavad, et koheselt täita kõiki Kaitseliidule püstitatud ülesandeid 100%-liselt, viia Kaitseliidu infrastruktuur kaasaegsele tasemele ja tõsta nii varustuse kui ka tehnika taset, ent kindlasti on need piisavad, et järk-järguliselt ja stabiilset arengutrendi hoides selles suunas liikuda.
Arvestades, et Kaitseliidu eelarvest on üsna suur osa (ca 70%) kuludest juba kindlaks määratud ja seeläbi ilma suuremaid tegevusi ümberkorraldamata vältimatud ja nende kulude osakaal aasta-aastalt on tõusutrendiga, siis seda olulisem on teha nö vaba rahaga „tarkasid“ otsuseid, mis oleksid organisatsiooni arengule kasulikumad. Täna on suudetud selliseid otsuseid teha mahus, mis teeb Kaitseliidust mitte üksnes jätkusuutliku organisatsiooni, vaid on trendiga arenguvõimeline.