Alljärgnevalt ülevaade mööduvast aastast personalivaldkonnas, mis on olnud tegus. On olnud mitmed esmakordseid algatusi ja ühekordseid projekte, samas ei ole unustatud juba toimivate protseduuride jätkuvat arendamist.
Traditsiooniloova algatusena kutsuti ellu „Aasta kaitseliitlase“ ja „Aasta naiskodukaitsja“ konkursid. Lisaks parimate tunnustamisele kannab konkurss veel ühte olulist rolli – meenutab kõigile iga üksiku organisatsiooniliikme panust.
Juba kolmandat korda viidi malevates läbi vabatahtlike pealike koolitusvestlusi, mille tulemusena on enam kui poolel tuhandel Kaitseliidu vabatahtlikul pealikul järgmisteks aastateks olemas selge visioon oma isiklikest koolitusvõimalustest. Kokku koondatuna saab koolitusplaanidest vajalikku infot vabatahtlike pealike hetke juhtimistaseme ning väljaõppevajaduste kohta.
Jooksvalt toimub liikmepiletite väljavahetamine. Uue, käepärastes mõõtmetes plastikkaardi on praeguseks kätte saanud juba rohkem kui kolmandik kaitseliitlastest ja nende read täienevad igapäevaselt. Samuti pikeneb pidevalt Kaitseliidu kodulehel ettevõtete nimekiri, kes tunnustavad Kaitseliidu liikmeid, pakkudes neile liikmepileti ettenäitamisel oma tooteid või teenuseid soodsama hinnaga.
Jätkuvalt on olulised kaitseliitlaste arvamused ja hinnangud organisatsioonis toimuvale. Toimunud on 2010 aastal vabatahtlikele pealikele läbi viidud küsitluse tulemuste analüüs ja seostamine erinevate valdkondade arengutega. Oluline sisend tuli ka käesoleval aasta läbi viidud kahest küsitlusest. Augustis Kaitseministeeriumi tellimusel läbi viidud küsitlusele vastamise võimalust kasutas 990 kaitseliitlast. Teise küsitluse sihtgrupiks olid Kaitseliidu kõrgeimad vabatahtlikud juhid, malevkonna- ja üksikkompanii pealikud ning nende hinnangute analüüs andis Kaitseliidu juhtkonnale adekvaatse pildi vabatahtliku juhtimise hetkerollist ja malevate toimimismehhanismidest.
Alustalad peavad siiski tugevad olema. Nii on Kaitseliidu üks selle aasta suurprojekte, uue Kaitseliidu seaduse koostamine puudutanud ka personalivaldkonda. Uue seadusega saab selgemalt eristada erinevaid liikmestaatusi, täpsustuvad ka kaitseliitlase õigused ja kohustused, määratletud saab eriorganisatsioonide koht Kaitseliidu struktuuris. Teise suurema dokumendiloome projektina on Kaitseliit kaasa löönud Kaitseministeeriumi valitsemisala personalipoliitika väljatöötamises.
Personalivaldkonda ei jäta puudutamata järjest suurem lõhestumine kahe Kaitseliidu jaoks võrdselt olulise ülesande – kogu elanikkonna vabal tahtel ja omaalagatusel tugineva valmisoleku tõstmine ning sõjalise riigikaitse tagamine – vahel. Kaitseliidu tegevus peab olema iga liikme jaoks üheselt arusaadav, mitte saladustega looritatud ja staapides teostatav. Vajadus selle vastuolu lahendamisega aktiivselt tegeleda on selge ning joonistub välja kõigist vabatahtlike kaitseliitlaste arvamusuuringutest.
Jätkuvalt on probleemiks malevate alakomplekteeritus, mis ei jäta mõjutamata nii väljaõppe kvaliteeti kui ka mahtu. Samuti tõuseb järjest enam fookusesse malevates väljaõppega tegelevate inimeste täiendõpe ning palgalise personali juhtimisvõimekuse tõstmine.
Suurimaks personalivaldkonna arengut pärssivaks probleemiks on jätkuvalt toimiva andmebaasi puudumine. Sellest tulenevalt on keeruline pidada arvestust meie liikmeskonna üle ja teostada personalianalüüse.
Üldisest majanduslikust olukorrast tingitud sise- ja välisränne ei ole jätnud mõjutamata ka Kaitseliidu liikmeskonda. Senisest rohkem tähelepanu tuleks pöörata Kaitseliidu noorteorganisatsioonide liikmeskonna hulgast juurdekasvu soodustamisele. Praegusel hetkel neid nö kasvulavaks paraku nimetada ei saa. Nüüdseks on paari aasta taguste Eesti ja ka maailma tormiliste sündmuste taustal toimunud äkiline liikmeskonna kasv Kaitseliidus raugenud. Seda enam tuleb tuleb keskenduda meie liikmete rahulolu tõstmisele ning tegevuste kvaliteedi parandamisele.
Personalitöö on kahtlemata meeskonnamäng. Kõikides malevates on tööl erialaselt koolitatud personalispetsialistid, kelle süsteemse töö tulemusena on märgatavalt paranenud vabatahtlike võimalused infot leida, koolitustel osaleda ja muude personaliprotseduurides osas toetust saada. Keerulises, mitmete struktuuride sasipuntras sujuvalt orienteeruvate spetsialistide töö on märgatavalt parandanud Kaitseliidu poolt korraldatavate reservõppekogunemiste personalialaste protseduuride kvaliteeti. Samuti on malevates tehtud suuri jõupingutusi koolitusvestluste süsteemi toimimiseks. Kogemuste ning info vahetamiseks toimuvad regulaarselt paari kuu tagant malevate personalispetsialistide ning Kaitseliidu peastaabi personalivaldkonna töötajate ühised õppepäevad. Kord aastas toimuvale personalikonverentsile on kaasatud ka malevkondade vabatahtlikud personalipealikud.
Kokkuvõtvalt numbrites: Kaitseliidus on selle aasta kolmanda kvartali seisuga koos eriorganisatsioonidega 21 859 liiget. Kaitseliitlasi on 13138, naiskodukaitsjaid 1676, noorkotkaid 3392 ja kodutütreid 3653. Koos eriorganisatsioonidega on Kaitseliidu liikmeskond käesoleval aastal kasvanud 579 liikme võrra. Kaitseliitlased (noorliikmed, tegevliikmed, auliikmed ja toetajaliikmed) 447 ja eriorganisatsioonid (KT, NK, NKK) 132 liikme võrra.