Naiskodukaitsjad õppisid psühholoogilist kriisiabi

“Ühe inimese jaoks on kriis, kui teismeline turtsub; teise jaoks, kui ei jõua autot ülal pidada; kolmanda jaoks see, kui abikaasa on teinud kõrvalhüppe; neljanda jaoks – lähedase kaotus, viienda jaoks – sõda… Mis tahes haiguse läbi põdemine ja sünnitus on samuti kriisiolukorrad.”

Nõnda rääkis Tallinna ringkonna naiskodukaitsjatele
22.–23. oktoobril toimunud psühholoogilise kriisiabi koolitusel psühholoog Tiiu Meres.

Kriisiabi ehk kriisisekkumine on inimese seisundi parandamine, sealhulgas nii vatiteki ja jalavarjude andmine kui ka hingelise seisundi ravimine. Seejuures abistaja seisukohast on oluline nii rääkimis- kui ka vaikimisoskus.

Koolitusel anti näpunäiteid, mida on millalgi kohane lausuda, kuidas ärevust vähendada, kuidas halbade
tunnetega tegeleda.

Margot Mars, Lääne jaoskonna naiskodukaitsja: "Esiteks tegime järeldused, et iseendaga hästi hakkama saamiseks tuleb õppida-õppida-õppida, järgida tervislikke eluviise, soetada omale palju lapsi ning luua ja hoida sõprussidemeid. Seda sellepärast, et toimetulek kriisiolukorras sõltub kolmest olulisest asjast: 1) haridustasemest ja maailmavaatest (need kaks on omavahel seotud), 2) inimese füüsilisest ja vaimsest tervisest ning 3) sotsiaalsete suhete hulgast ja nende tugevusest. Kui inimene on haritud, terve ning tal
on perekonna, sõprade ja töökaaslaste tugi, siis kriisiolukorda sattudes tuleb ta sellest kas iseseisvalt või sõprade-sugulaste toel kindlasti välja."

Kui iga naiskodukaitsja suudab häda- või kriisiolukorras ise hakkama saada ja seejuures ka teisi aidata, on täidetud üks Naiskodukaitse olulisim väärtus ja eesmärk – turvalisema elukeskkonna loomine.

Jaga postitust