Sündmusterohke oli väljasõit selles osas, et lisaks arvukatele plaanilistele harjutustele ja tegevustele avanes meeskonnal mitmel korral võimalus osutada abi reaalsetes olukordades – neljapäeval osutati mereabi Lohusalu sadama lähistel merehätta sattunud kaatrile, laupäeva varahommikul päästeti Ruhnus naaberkail laeva ja kai vahele vette kukkunud inimene ning vahetult enne koduteele asumist osutati esmaabi ühele minestanud kodanikule.
Väljasõidu esimeseks sihtkohaks oli Kihnu saar, mida Ristna oli juba varem külastanud. Sealjuures samuti esimese Eesti Vabariigi sõjalaevana. Kihnus võõrustati kohaliku vallavanema delegatsiooni ning vahetati meresõidu alaseid teadmisi sadamapersonaliga. Samuti korraldati avatud laev üritus, mida külastas ligi 150 huvilist. Teisteseas külastas laeva Kihnu Virve koos perega, kes tervitasid meeskonda Kihnu merelauludega ja kinkisid laevale meenutuseks Kihnu pearäti.
Väljasõidu teiseks sihtkohaks oli Edela-Eesti merepiiril asuv Ruhnu saar. Sarnaselt Kihnule võõrustati ka Ruhnus kohaliku vallavanema delegatsiooni ning korraldati avatud laev üritus. Ruhnus käis laeva uudistamas ligi 200 huvilist. Ruhnus osales laevameeskond ka jumalateenistusel Ruhnu puukirikus, mis on teadaolevalt vanim säilinud puuhoone Eestis (pühitsetud 1644). Lisaks abistati mitmekülgselt Ruhnus toimunud Ruhnu Regati läbiviimist – navigatsiooniohvitser aitas kohtunikel arvutada kontrollpunktide kaugusi ning komandör koos pootsmaniga andsid autasustamisel parimatele kätte regati auhinnad.
Ristnat külastanud huvilistele pakkus enim huvi laeva juures vööris asuv 23mm pardakahur, kitsas kambüüs, kust toit tuleb läbi õue messi viia ning ilma akendeta roolikamber (kinnine sild). Lisaks jagati kõikidele huvilistele kaasa Kaitseliidu KaitseKodu ajakirjasid ning Sõdurilehe Kevadtormi eriväljaannet Tormi Hääl. Meeskonnale pakkus enim elevust Ruhnu sadama sissesõit, mis oli väga kitsas. Lisaks pingestasid olukorda madal süvis, tugev külgtuul ja akvatooriumisse sissejooksev suur laine.
Väljasõidu eesmärgiks oli läbi viia iseseisev mereõppus, mille raames harjutada erinevaid rolle ja protseduure, õppida paremini laeva tundma, laeva kui organisatsiooni efektiivne toimimine ning populariseerida sihtpunktides riigikaitset ja temaga seotud tegevusi ning väärtusi. Kihnlastel ja ruhnlastel alalised võimalused riigikaitsejatega kohtumiseks puuduvad, sest mõlemal saarel täna riigikaitsega seotud organisatsioonide (Kaitsevägi ja Kaitseliit) esindused puuduvad. Laevameeskonnas osales väljasõidul 19 liiget, kellest 11 oli Kaitseliidu Meredivisjonist (reservväelased), 6 Mereväest (kaadrikaitseväelased) ja 2 Mereväebaasi ajateenijat.