„Me peame olema võimelised kaitsma end küberruumis esinevate ohtude eest ning Küberkaitseliit on hea näide kodanikuühiskonna ning kaitsevaldkonna lõimumisest meie julgeoleku tagamisel,“ nentis Laar.
Kuna küberohud on mitmekülgsed, peaks kaitseministri hinnangul olema laiapindsem ka nende vastu suunatud võitlus. Kaasates vabatahtlikkuse alusel infotehnoloogia eksperte erinevatest eluvaldkondadest omab Küberkaitseliit arvestatavat ekspertiisi küberjulgeoleku kindlustamisel.
Kohtumisel nenditi, et kõrge infotehnoloogiline areng on endaga kaasa toonud riskid, mis puudutavad paljusid eluvaldkondi. Haavatavus küberruumis ning rünnakud arvutivõrkude vastu on reaalne julgeolekuoht, millega Eesti on juba ka kokku puutunud.
Küberkaitseliit on äratanud tähelepanu ka rahvusvahelisel areenil, kuna kätkeb endas läbi riigikaitse aspekti riigi-, erasektori ja kolmanda sektori koostööd olles heaks näiteks laiapõhjalisest kaitsest.
„Küberkaitse on valdkond, milles oleme äärmiselt huvitatud tugevamast koostööst nii lähinaabrite kui kaugemate riikidega. Rahvusvaheline tihe koostöö küberjulgeolekus loob suuremad võimalused kaasata ka suuremaid partnereid regionaalseks koostööks,“
sõnas Laar.
Küberkaitseliit on kodanikualgatusel põhinev vabatahtlik ühendus Eesti küberruumi ja eestlaste eluviisi kaitseks. Kaitseliidu küberkaitsekeskus loodi Kaitseliidu juurde valitsuse määrusemuudatusega käesoleva aasta alguses. Üksus koondab vabatahtlikke infotehnoloogia turbe spetsialiste, et rakendada nende initsiatiivi ja oskusteavet riigi põhiseadusliku korra kaitsel. Võimalike Eesti vastu suunatud küberrünnakute korral ei hakka Kaitseliidu küberkaitseüksus ise vastutegevust teostama, vaid omab sellisel juhul nõuandvat rolli.