Õppused juhatas sisse kindral Johannes Kert, kes tutvustas õppuste eesmärki ja andis ülevaate küberkaitseüksuse rollist.
Õppuste eesmärk oli teadvustada küberohte ja suurendada valmidust küberohtudega tegelemiseks. Samuti andis õppus osalejatele tervikpildi küberjulgeolekut tagavatest osapooltest Eestis, eesmärgiga parandada nende vahelist infovahetust ja kiirendada otsustusprotsesse.
Õppuste käigus mängiti läbi kaks Eesti oluliste süsteemide vastu suunatud küberrünnakut, millest ühel juhul oli ründajaks siseriiklik süsteemide tööd nurjata üritav huvigrupp, teisel juhul oli ründajaks süsteeme saboteeriv hästi varustatud ja võimekas välismaine huvigrupp.
“Mängus ilmnes, et Eestis on vajalik läbi mõelda, milliste ohumärkide ilmnemisel tuleks ennetavalt sekkuda, kuna protsessid internetis on niivõrd kiired, siis tavapärane tegutsemine võib nõuda liialt aega ja korvamatu kahju Eesti riigile on selleks hetkeks juba sündinud enne kui näiteks politseil tekib õigus tegutseda” ütles mängu juhtinud küberkaitseliitlane Agu Kivimägi.
Õppusest koostatakse kokkuvõte ja fikseeritakse järeldused, mis annavad ametkondadele soovitusi protseduuride, otsuse moodustamise mehhanismide ja regulatsioonide täiendamiseks.
Õppusel viibisid külalistena Kaitseliidu ülem ning malevate esindajad. Samuti olid vaatlejatena kohal Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna sõjaväeatašee, Marylandi rahvuskaardi esindajad ja NATO nõunik.