18.-19. septembrini Kirna õppekeskuses Jõgevamaal läbi viidava võistluse peaeesmärk on elavdada Naiskodukaitse esmaabialast väljaõpet ning anda liikmetele võistlusel kogetu kaudu juurde uusi esmaabiteadmisi ja -oskusi.
Võistlus koosneb mitmest erinevast alast, mille käigus osalejatel tuleb kokku puutuda senitundmatute olukordadega ning seejuures mitte pead kaotada, vaid vajadusel oskuslikult esmaabi anda.
Testitakse ka naiskodukaitsjate oskust üldse ohuolukorda märgata, hinnata ja julgust ohu korral midagi ette võtta. Kui tihti ikka näiteks maanteel seisva auto juures peatutakse veendumaks, et tegu pole tervisehäirega inimese, vaid metsa läinud seeneliste sõidukiga? Või kui paljud saavad väita, et nemad ei lähe üle tee, kui tee ääres puu all kahtlase olemisega inimene lamab? Kokkuvõtvalt testib võistlus lisaks esmaabialastele teadmistele ja oskustele ka liikmete hoiakuid ning tõotab tulla igati põnev, seiklusrikas ja hariv.
Võistlusel osalevad neljaliikmelised naiskonnad peaaegu kõikidest Naiskodukaitse ringkondadest ja lisaks Kodutütarde Valgamaa ringkonna võistkond. Kokku osaleb üle 80 inimese.
Meditsiinialane väljaõpe oli juba ennesõjaaegses Naiskodukaitses üks olulisi tegevusvaldkondi – tol ajal tunti seda tegevusala küll sanitaarala nime all.
Korraldati esmaabi-, samariit-, tervishoiu- ja gaasikaitsekursusi. Oma teadmistega tagati sanitaarvalvekorrad Kaitseliidu laagrites, manöövritel, laskevõistlustel jm. 1932. aastal anti välja koostöös Punase Ristiga “Esmaabi käsiraamat”.
Ka taasloodud Naiskodukaitses kuuluvad esmaabiteadmised ja -oskused iga naiskodukaitsja baasteadmiste hulka, et ta oskaks aidata nii oma lähedasi kui ka abivajajaid tänaval.
Samuti tagavad Naiskodukaitse liikmed tihtipeale esmaabi erinevatel Kaitseliidu üritustel
Lisaks esmaabi algõppele korraldatakse Naiskodukaitses ka meditsiinialast täiendõpet ning koolitatakse esmaabiinstruktoreid.