“Oma riik pole kingitus, seda tuleb hoida ja vajadusel ka kaitsta,” rõhutas Kaitseliidu ülem relvarahu aastapäeval.
Kaitseliit ja 1. jalaväebrigaad koostöös Narva linnavalitsuse ning politsei- ja piirivalveametiga korraldasid Narvas Peetri platsil rivistuse ning relvanäituse, et meenutada meie esivanemate kangelastegusid ning anda au sõjas langenutele.
„Just siin, Narva all, peeti Vabadussõja viimased rasked lahingud, kus Nõukogude Venemaa püüdis läbirääkimisteks võimalikult soodsaid tingimusi saavutada, ning Eesti kaitses iga hinna eest oma maad ja noore riigi territooriumi. Kui 2. veebruaril tähistatav Tartu Rahu aastapäev on ennekõike Eesti diplomaatia võidupüha, siis 3. jaanuari vaherahupäev on jäägitult sõduritele kuuluv päev. Sest kes veel peale sõduri teab, mis on sõja tegelik hind,“ ütles brigaadikindral Ühtegi.
Kaitseliit korraldas täna ka Vabadussõja mälestusmärkide kaunistamise küünalde ja lilledega kogu maal.
Vabadussõda oli sõda Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918. aastal kuni 3. jaanuarini 1920. aastal, Nõukogude Venemaaga ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu.
Vabadussõjas osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele ja vabatahtlikele 74 505 võitlejat, kellest hukkus kokku 5540 sõdurit.
Vabadussõja tulemusel tõrjuti Punaarmee Eestis välja ja Tartu rahulepinguga 2. veebruaril 1920 tunnustati Eesti riiklik iseseisvus.