Õppus keskendus ÜRO põhikirja VII artikli alusel rahvusvahelise operatsioonina läbiviidud intensiivsele sõjapidamisele. Õppuse stsenaariumi järgi toimus tegevus fiktiivses piirkonnas nimega Bogaland ja piirkonnas vaenutsevate osapoolte lahutamiseks ning tsiviilelanikkonna kaitseks toodi piirkonda rahvusvahelised jõud koondnimega Bogaland Force (BFOR). BFOR koosnes ühendstaabist ja maa-, mere- ning õhuväe komponentidest. Stsenaariumi järgi kuulus BFOR’i koosseisu umbes 25000 sõdurit.Kaitseliidu esindajatele oli õppus edukas.
Brigaadikindral Kiili alustas õppust maaväe komponendi ülema asetäitja ametikohal ja staabiveebel Hallik 19. mehhaniseeritud jalaväebrigaadi infohalduse ohvitseri abina.
Õppuse neljandal päeval võttis Brigaadikindral Kiili üle maaväe komponendi ülema kohustused ja staabiveebel Hallik määrati oma brigaadi infohaldusjuhi ametikohale.
„Selline asjade käik näitab selgelt, et Eestit peetakse võrdväärseks partneriks“, kommenteeris brigaadikindral Kiili. Mul on hea meel, et sain oma kutseoskuseid testida ja edasi arendada, leian et iga ohvitser peab osalema õppustel ja ennast pidevalt täiendama. Väikese ja piiratud ressursiga riigil on vajalik luua juhtimise mehhanism mis tagab vastasest efektiivsema ja täpsema otsustamise protsessi. Colin Powell on öelnud, et ta ei vaja mitte kiireid vaid õigeaegseid otsuseid. Sellise filosoofia saavutamine on võimalik vaid õppustel omandatava efektiivse staabikoostöö ja juhtimiskogemuse läbi.
Kokku oli õppusel umbes 1400 osalejat 24-st riigist. Õppus toimus korraga kolmes erinevas geograafilises asukohas. Ühendstaap ja maaväe komponendi staap asusid Enkjöpingis, mere- ja õhuväe komponentide staabid vastavalt Karlskronas ja Uppsalas.
Eestist osalesid õppusel, lisaks Kaitseliidu esindajatele, veel ka Balti Kaitsekolledžis ning Soome ja Rootsi sõjakoolides õppivad eesti ohvitserid.