Proua Riigikogu esimees,
Härrad ministrid,
Härrad kindralid, ohvitserid, allohvitserid,
Lugupeetud kaitseliitlased, Noortejuhid, Naiskodukaitsjad
Head Kaitseliidu külalised,
Tere õhtust ja tere tulemast siia Eesti rahvale olulisse paika Tallinna Lauluväljakul. Täna tähistame me siin Kaitseliidu 92. aastapäeva. Mäletame, et siiasamasse tulid inimesed kokku enam kui 20 aastat tagasi ja algas Laulev revolutsioon, mis kuulutas meie taas-iseseisvumise algust.
See aeg oli meie rahva vabanemise aeg. Vabadusega tuli koos eestlastele omaste väärtustega tagasi ka võimalus vabatahtlikuks algatuseks. Üks vabatahtliku isamaalise initsiatiivi esimesi väljendusi oli Kaitseliit, kus inimesed mõtlesid ja tegutsesid juba 20 aastat tagasi meie riigi julgeoleku nimel. Need mehed ja naised lõid uuesti Kaitseliidu malevad kõikjal Eestimaal ning seejärel üleriigilisel kokkusaamisel Järvakandis. See tähtpäev ongi üks põhjus, miks me praegu siin koos oleme ja mul on väga hea meel näha, et kutsele täna õhtuks on vastanud Kaitseliidu taasloojad kõigist meie malevatest. Tahan nüüd ja praegu teid kõiki veelkord kahe aastakümne eest ilmutatud vapruse ja kodanikualgatuse eest südamest tänada.
Täna, 20 aastat hiljem, on Kaitseliit koos oma eriorganisatsioonidega ja enam kui 20 tuhande liikmega Eesti üks tugevamaid kodanikuühendusi, mis täidab erinevaid ülesandeid nii sõjalise riigikaitse ettevalmistamisel kui ka meie ühiskonna ühendamisel, kodanike kaitsel ja noorte kasvatamisel. Meie missioon on üks ja selge: kõikjal Eestis suurendada rahva turvalisust, liita rahvast ja kaitseväge riigi ühiseks kaitseks ning vajadusel kaitsta riiki sõjaliselt. Terviklikkusele tuginev, kõigi meie liikmete koostöövõimekas panustamine Kaitseliidus tõstab ka Eesti riigikaitse heidutusvõimet selle sõjalises mõistes.
Daamid ja härrad, lubage mul aga tänasel Kaitseliidu pidupäeval veel veidi ajalugu meenutada. Sest vaadates tagasi meie eelkäijate mõtetele ja tegudele saame me kindlust tänaseks päevaks ja ühtseks edasiminekuks. 80 aastat tagasi, Kaitseliidu 12-nda aastapäeva eel, kirjutas kindralmajor Johannes Orasmaa ajakirjas „Kaitse Kodu!” järgmised read:”Rahva enesekaitse väljendus, mis vabatahtliku töö kaudu avaldab end Kaitseliidus, on õnnistusrikas, vajalik ja möödapääsmatu. Siis alles, kui kõik kodanikud on kindlale veendumusele jõudnud, et ilma enda kaitseta meil pääsu ei ole ja et ilma selleta võime kaotada kõik, mida seni omaks oleme julgenud nimetada, siis alles võime rahulikumalt hingata”.
Kolm aastat hiljem, 1933-nda aasta septembrikuus paigaldati Tallinnas Niine tänaval mälestustahvel 41-le omakaitse võitlejale, kes veebruaris 1918 päästsid linna õhkulaskmisest, pidades taganevate enamlastega elektrijaama juures esimese võiduka lahingu. Mälestustahvlit avades ütles Kaitseliidu looja admiral Johan Pitka: „ Me ei unusta üksteise tööd ega lakka seda tõsiselt hindamast, sest meid köitis ühine idee, mis meid liitis. Ühisest ideest aetult, väga palju riskeerides, asusime vabatahtlikult relvade juurde, et kaitsta pealinna ja luua kaitset kogu Eestis”.
Seesama ühine vabaduse ja oma riigi ning rahva vabatahtliku kaitsmise idee kestis üle ajaloo ja läbi võõra võimu aastate ning tõi inimesed Kaitseliitu ka Eesti taasiseseisvumisel 1990-ndate aastate alguses. Tänase pidupäeva eel palusime taasloomise algusaastaid meenutada austatud ja väga lugupeetud Kaitseliidu endistel ülematel Johannes Kerdil, Lui Jaansonil ja Manivald Kasepõllul, keda mul on hea meel ka praegu siin tervitada ja tänada.
Peamise raskusena nimetasid nad kõik kvalifitseeritud sõjaväeliste juhtide vähesust ja vahendite nappust, kohati olematust. Teisalt aga tõid kõik need mehed väga olulisena välja sellesama vaba tahte, isamaalisuse, otsustavuse ja aktiivsuse, mis liitis inimesi meie organisatsiooniga. Tahe kindlustada oma riiki oli 1990-ndatel aastatel Kaitseliidu suurim jõud ja nii on see ka täna. Urmas Muld, kes koos meie seast lahkunud Benno Leesikuga juhtis Kaitseliitu juba sel aastatuhandel, meenutas, kuidas organisatsioon püüdis leida parimaid lahendusi sellesama inimeste vaba tahte parimaks rakendamiseks läbi ressursianalüüsi, selgete eesmärkide ja ülesannete püstituse, juhtide koolituse, võimekuste mõõdetavaks muutmise ja paljude muude ettevõtmistega. Suur tänu , Urmas Muld, Sulle ja loomulikult Benno Leesikule, kelle mälestust me kalliks peame.
Lubage kinnitada teile, lugupeetud eelkäijad, et teie mõtted ja teod, need väärtused, millele teie tuginesite ja rõhuasetused, mida silmas pidasite, on kindlaks aluseks ka organisatsiooni tänases päevas. Me oleme järjepidevad. Ka täna hindame me oma suurimaks jõuks vabade inimeste vaba tahet, mida kõik Kaitseliidu juhid peavad parimal võimalikul viisil rakendama.
Aeg on edenenud, muutused ja arengud ühiskonnas on olnud kiired. Kahtlemata mõjutab väliskeskkonna areng Kaitseliitu kui organisatsiooni – mitte küll põhi- ideed ehk mida ja miks me teeme, vaid pigem seda, kuidas oma tegevusi korraldada. Sellises olukorras ning pidevates ja vajalikes arengutes on kõigile meie vabatahtlikele alati oluline püsida ühtses infoväljas. Kõigile Kaitseliidus toimivatele juhtidele aga on oma otsustes oluline esitada kõige kriitilisemad testküsimused: kas selliselt toimib minu kompanii ja malevkonna, maleva, terve Kaitseliidu organisatsioonikultuur ning põhiväärtused selles,kas selliselt seisame oma eesmärkide eest.
Viimastel aastatel on minu hinnangul toimunud mitmeid positiivseid arenguid. Selgelt on väljendatud tahet Kaitseliitu eelisarenda, me oleme kaasatud planeerimisse. Kaitseliidul on kindel koht riigikaitse terviklikku arengut määratlevates aalusdokumentides. Samas on meile jäetud palju otsustamise ruumi ja tegevuse vabadust. Läbi selgepiirilise sõjalise riigikaitse ülesannete määratluse on kindlustatud Kaitseliidu territoriaalsus. Kaitseliit on nii täna kui ka tulevikus varustatud ja relvastatud parimate võimaluste järgi. Meie infrastruktuuri areng toetab ning tasakaalustab nii organisatsiooni sõjalist kui ka mittesõjalist tegevust. Selle kõige tulemuseks on Kaitseliidu usaldusväärsuse, likmeskonna ja inimeste aktiivsuse kasv.
Daamid ja härrad, tahan rõhutada, et Kaitseliit on –nii noore kui pisut küpsema inimese jaoks. Siin tuleb olla eriti paindlik, kuna tegemist on vabade kodanikega, kes tegutsevad omal valikul ja vabal tahtel. Vabatahtlike ootusi ei saa ega tohi petta. Igaühe panus peab olema tema võimetele, ettevalmistusele ja soovidele vastav. Samas ei saa Kaitseliidu liikmelisuse viimase paari aasta rõõmustava kasvu juures hetkekski unustada, et inimene kuulub nüüd sõpruskonda, millel on omad käitumisreeglid. Esimene omandamist vajav peatükk valdkonnast on: tunne oma organisatsiooni ja taju oma rolli selles. Ja see kehtib nii vabatahtlike juhtide kui otse loomulikult ka palgalise koosseisu suhtes. Inimesed, kes meiega liituvad, peavad saama teha oma teadliku valiku kogu eluks. Inimene peab meilt saama võimaluse realiseerida oma aktiivsust ja initsiatiivi riigikaitsesse parimal võimalikul viisil. Kui me suudame oma inimesi selliselt rakendada, siis oleme tõeliselt tugevad ja ühtekuuluvad.
Lisaks inimeste vabale tahtele on üks Kaitseliidu väärtustest kindlasti territoriaalne terviklikkus. See tähendab eelkõige, et me toimime kõikjal: alates pere- ja kogukondadest omavalitsuste ning riigi tasandini välja. Kodanikuühiskonna mudeli aluseks oleva partnerluse kaudu pakub Kaitseliit koos oma eriorganisatsioonidega tegevust kogu rahvale, haarates kaasa nii vana kui noore, mehe kui naise.
Territoriaalsuse tugevdamisse tuleb jätkuvalt panustada, ja mitte pelgalt rõhutades maakondlikku toimimist, vaid suunates tähelepanu seda tugevdavatele väärtustele, kogukonna- ja perekesksusele kõigis linnades ja valdades, külades ja kogukondades. See saab Kaitseliidus tekkida peaasjalikult vabatahtlike liikmete endi initsiatiivi ning ettevõtlikkuse läbi. Nii muudame me Kaitseliidu tegelikuks koostöö organisatsiooniks ja tasakaalustame tema terviklikku toimimist, sõjalist ning mittesõjalist rolli ühiskonnas. Kõige eelpoolöeldu tulemus on laiapõhjalise riigikaitse ja igapäeva turvalisuse ühemõtteline tugevnemine.
Iga Kaitseliiduga seotud inimene peab tunnetama, et meil saab ta end teostada ja areneda ning seeläbi olla kasulik ja väärtuslik nii endale, perele, sõpradele kui ka ühiskonnale tervikuna. Kui Kaitseliidu sõjaväeliste juhtide tasemega võib täna enamvähem rahule jääda, siis eriti oluliseks tuleb pidada Kaitseliidu vabatahtlike juhtide rolli meie organisatsioonis. Täna oleme me ühiselt määratlemas oma allüksuste- malevkondade ja kompaniide eesmärke ja ülesandeid, selleks, et nende üksuste vabatahtlikud juhid saaksid end maksimaalselt tegelikule juhtimistööle pühendada. Meie juhid on saanud haridust nii kaitseväe õppeasutustes kui Kaitseliidu koolis. Õppimine on aga elukestev protsess ja vähemasti Kaitseliidus ei lõpe see kunagi.
Igal juhtimise tasandil tuleb organisatsiooni kaasaegsemaks muutmise läbi säästa nende inimeste aega, mida kunagi pole liiga palju. Panustada tuleb meil maksimaalselt tõhusale aja kasutusele organisatsioonis, parandades just vabatahtliku juhi „taktikepi” all toimivaid malevkondade ning kompaniide juhtimiseks vajalikke ja tegevusealaseid süsteeme, tugevdades sellega kollegiaalsust, tehes üheskoos valikuid olulise ja ebaolulise vahel; langetada selgeid ja kaalutletud otsuseid. Vältimatu on ka jõupingutus sisekommunikatsiooni parendamise suunal eesmärgiga toimida tänapäevases tempos kiiresti ja ilma infomürata.
Mida kaasaegsem on meie organisatsioon, seda rohkem jääb vabatahtlikel alles kõige väärtuslikumat ressurssi – aega, et keskenduda Kaitseliidu sisulisele tööle.
Kaitseliitlasele olemuslikult omased isamaalisus ja kodanikutunne on kindlasti meie moraali ja eetika alustalad. Tänu tugevat isiklikku eeskuju andvatele ning hea ettevalmistusega noortejuhtidele hakkavad need põhiväärtused kujunema eriorganisatsioonide kaudu juba meie poistes ja tüdrukutes. Siinkohal tahan eriliselt esile tõsta meie noorteorganisatsioonides tehtavat isamaalise kasvatuse tööd. Suur tänu teile, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde noortejuhid ! Ja rääkides Kaitseliidust kui tervikust tuleb kindlasti kiita ja tänada meie naiskodukaitsjaid, just selles organisatsioonis on tänavuse aasta liikmete juurdetulek ja tegevuse aktiivsus olnud kõige suurem. Naiskodukaitsjate sisulist panust ja toetust tunneme me Kaitseliidus nii õppustel kui avalikel üritustel, vabatahtlikena noorte juhtimisel, meediatöös ja meditsiinis, side ning toitlustamise alal. Tänan teid, meie tublid naised!
Lugupeetud kaitseliitlased ja külalised! Sellest, kuidas erinevate elualade asjatundjad oma teadmisi, oskusi ja kogemusi Kaitseliidus Eesti riigi ja rahva heaks saavad kasutada, võib tuua palju näiteid. Nii nagu Kaitseliidu vabatahtlikud- korraks veel ajalikku vaadates- astusid vastu relvastatud mässu katsele 1924.-l aastal, nõndasamuti pani tänapäevane reaalne oht küberruumist meie juurde vabatahtlikena koonduma infoturbe spetsialistid. Loodud on küberkaitse allüksused Tallinnas ja Tartus. Me tahame olla valmis astuma vastu võimalikele küberrünnakutele. Peamiselt erasektori infotehnoloogia asjatundjad on neisse koondunud, et toetada riigi struktuure tänapäeval niivõrd olulises valdkonnas nagu seda on küberkaitse. Me kõik teame kuivõrd see teema täna kogu maailmas oluline on. Eesti on küberkaitse vallas saanud tugevat tunnustust ja selles on oma osa kindlasti ka neil kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistidel, tänaseks malevlastel, kes on koondunud Kaitseliitu.
Daamid ja härrad, lubage kõigi oma tänases aastapäeva ettekandes esitatu kokkuvõtteks
öelda lühidalt ja selgelt välja üks paljudest Kaitseliidu sõnumitest: hoiame väärtusi, aitame inimesi, kaitseme Eestit!
Ma soovin meile kõigile vääramatut tahet, suurt aktiivsust, eesmärkidele orienteeritud ja tasakaalustatud arengu kindlat jätkumist.
Ma tänan teid kõiki, kõige rohkem aga meie vabatahtlikke liikmeid, kelle kodanikutundest ja isamaa armastusest tulenev osalemine riigikaitses on meie kõige suurem jõud.
Soovin meile kõigile jõulist jätku Eesti eest seismisel: mõttega, sõnaga ja teoga ning ilusat Kaitseliidu aastapäeva.
Uute kohtumisteni Kaitseliidus!