Kalle Istvan Eller (81) alustas Kaitseliidu taastamist juba 1980-ndate keskpaigas, kontakteerudes Eesti Vabariigi eksiilvalituse ja muude väliseesti organisatsioonidega, olles sellega sillaks nende ja Eestis elavate vabadusvõitlejate vahel. Sellest tegevusest kasvasid välja muinasklubid "Kulter" ja „Tarapita“, mille baasil moodustati hiljem erinevaid algatusgruppe, kes kogunesid 17. veebruaril 1990. aastal Järvakandis, et taastada Kaitseliit. Sealsamas valiti Kalle Eller taasloodud Kaitseliidu esimeseks ülemaks. Nendel keerulistel aegadel oli hr Elleri üheks oluliseks teeneks Kaitseliidu organiseerimine ning selle hoidmine väljaspool päevapoliitikat, luues see läbi eeldused Kaitseliidu tunnustamiseks riigikaitseorganisatsioonina.
Ellerilt võttis Kaitseliidu ülema ameti üle Manivald Kasepõld (69), kes oli selles ametis 10. novembrist 1990 kuni 16. novembrini 1992. Kasepõllu ametiaega jäi nii organisatsiooni otsustav juhtimine 1991. aasta augustiputši päevil, kui ka Kaitseliidu nö „legaliseerimine“ 1992. aasta aprillis, mil Kaitseliit arvati ametlikult Eesti kaitsejõudude koosseisu. Manivald Kasepõld osaleb tänase päevani aktiivse vabatahtlikuna Kaitseliidu Rapla maleva tegemistes.
Vastava otsuse Elleri ja Kasepõllu auliikmeks nimetamise kohta langetas Kaitseliidu keskkogu 13. novembril Paides. Kaasajal on varem auliikmeks valitud Enn Tarto, Arnold Rüütel ja Harry Hein.
Kalle Istvan Elleri ja Manivald Kasepõllu kinnitas Kaitseliidu ülemaks Eesti vabariigi eksiilvalitsuse peaminister Heinrich Mark.
Kaitseliit on vanim ja suurim jõustruktuur Eestis.