Võnnu lahinguvälja uurimise meeskonna juht kolonel Evalds Krievinš kutsus Amata lahingupaigale kasvanud võsa maha võtma oma mõttekaaslasi Lätimaalt ja tegi vastava ettepaneku ka Eesti kaitseliitlastele. Kuna Vabadussõja päevilgi ühendasid Eesti ja Läti rahvad oma jõud, võtsid seekordki mitmed Kaitseliidu Valgamaa, Põlva, Võrumaa ja Sakala maleva kaitseliitlased ja toetajaliikmed kutse vastu ning läksid oma esiisade kuulsaks võideldud lahingupaika korrastama ning puhastama.
Korraldajad võtsid Eestist saabunud delegatsiooni rõõmuga vastu. Pärast nimede kirjapanekut ja tervituskohvi hakkasidki saed undama, tulekolded lõõmama ning võsa ragisema. Ja nii terve päeva. Kuni õhtuks oligi Amata jõe kallastel olev ajalooline lahinguväli metsiku looduse küüsist päästetud.
Töise päeva lõpus korraldas kolonel Edvalds Krievinš pressikonverentsi, kus ta tutvustas kohalolnuile uurimuste põhjal ilmsiks tulnud uusi seiku Vabadussõja Amata lahingust ning selle ajaloolisest tähtsusest.
5. juunil 1919. aastal toimunud Amata lahing on murrangulise tähtsusega. Eestlased ja lätlased võitlesid seal õlg õla kõrval ülekaalukate Landeswehri väekoondise vastu. Amata lahingupaik asub Lätimaal Cesise (Võnnu) rajoonis oleva Amata jõe ja selle kohal oleva 25. meetri kõrguse raudteesilla vahetus läheduses.