„Eesti rahva kaitsetahe on kõrge. Kuigi suur osa elanikkonnast osaleb sõjalises
riigikaitses reservväelaste, kaitseliitlaste, tegevväelaste, ajateenijate ja
riigikaitseõpetajatena, tuleb leida uusi võimalusi, millega inimesed saaksid
vabatahtlikult riigikaitsesse panustada,“ ütles kaitseminister Urmas Reinsalu.
„Me peame pakkuma välja võimalused kõigile eesti inimestele oma vaba tahte
väljendamiseks, ka neile, kes soovivad oma panuse anda mittesõjalisel viisil ehk
ilma relva kandmata. Iga inimese panus on Eestile oluline.“
Kaitseministri sõnul on vabatahtlike kaasamisel keskne roll Kaitseliidul.
„Kaitseliidu kaudu peaksid eesti inimesed saama anda oma panuse laiapindsesse
riigikaitsesse, osaledes näiteks metsatulekahjude kustutamises, keskkonnareostuste
likvideerimises või inimeste otsimises,“ sõnas kaitseminister.
„Kaitseliit võiks olla kui vabatahtlikkuse pank, kust saab abi just siis, kui seda
kõige rohkem vaja on,“ lausus Reinsalu.
Kaitseministri nõukoda leidis, et vabatahtlike panusega tuleb arvestada
laiapõhjalist riigikaitset planeerides ning et seda peavad ministeeriumid tegema
koostöös. „Vabatahtlikud on kindlasti tähtsal kohal sisejulgeoleku valdkonnas, kus
nad panustavad juba praegu politsei- ja päästetöösse,“ ütles Reinsalu.
Nõukoja liikmed lubasid lähinädalatel esitada täiendavaid ideid vabatahtlike
kaasamiseks.
Kaitseministri nõukoja eesmärk on analüüsida erinevaid valdkondi Eesti kaitse- ja
julgeolekupoliitikas, nõustada kaitseministrit ning seeläbi kaasata riigikaitse
arendamisse erinevaid inimesi ja mõtteviise.
Nõukotta kuuluvad Leo Kunnas, Iivi Anna Masso, Leo Mõtus, Erik Reinhold, Aivar
Riisalu, Hannes Toomsalu, Toomas Luman, Toomas Peek, Jaak Valge, Eerik-Niiles Kross,
Toomas Hiio, Raivo Tamm, Tõnu Tannberg, Vello Väinsalu, Martin Hurt, Kaido Pihlakas
ja Andres Anvelt.