Ovaalse plaaniga Leedi Hallimäe ehk Hallimägi on 1200 m² suuruse pindalaga ja nõlvade kõrgusega kuus kuni seitse meetrit. Vallidel tehtud proovikaevamistelt on leitud puitrajatiste põlemisjäänuseid. Linnuse kasutusajaks on süsinikproovid andnud 11. kuni 13. sajand. Mullu juuni alguses sai Hallimägi teabetahvli, mille juurde paigaldas Kaitseliit nüüd ka muistsete linnuste kaardiga mälestuskivi.
Pidulikku sündmust ilmestasid Eesti, Lääne-Nigula, Kaitseliidu Lääne maleva Risti malevkonna ja Läänemaa vabadusvõitlejate ühenduse lipud, samuti Risti malevkonna tõrvikukandjad.
Tseremoonial kõnelesid Kaitseliidu Lääne maleva pealik major Andres Välli ja Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Neeme Suur.
Muinaslinnade tähise avamise kombetalituse viis läbi Maavalla Koja eeskõneleja, taastatud Kaitseliidu esimene ülem Kalle Istvan Eller.
Muistse vabadusvõitluse aegsetele linnuseasemetele asuti Kaitseliidu eestvõttel metallplaate paigaldama juba enne Teist mailmasõda tollase Kaitseliidu ülema kindral Johannes Orasmaa algatusel. 1937. aasta võidupühaks paigaldati tahvlid konkreetset linnust märkiva eritähisega kõikidele tähtsamatele linnuseasemetele. Plaadi juurde kuulus stend linnuse skeemi ja lühiajalooga. Muinaslinnused muutusid tolleaegses Eestis rahvapidustuste ja mitmesuguste isamaaliste sündmuste korraldamise meelispaikadeks.
Kaitseliit taaselustas traditsiooni president Arnold Rüütli ettepanekul 2003. aastal. Põlisel Läänemaal on seni mälestuskiviga märgistatud Kullamaa, Vatla ja Lihula linnuseasemed.
Pikem ülevaateartikkel Urmas Saardi sulest ja asjakohane pildigalerii on leitav siit: https://kylauudis.ee/2021/04/25/leedi-haalimae-linnuse-muinaslinnade-tahise-ja-teabetahvli-avamine/