Maa-ala, millel arvutite abil peetud õppus toimus, oli röögatu ehk teisisõnu toimusid manöövrid kogu kaitseringkonna vastutusalal. Õppustel osalenud kaitseväelased ja kaitseliitlased harjutasid kaitseringkonna sõjaaja üksuste ülemate ja staapide tegevust operatsioonide planeerimisel ning juhtimisel. „Lõuna kaitseringkonna staabile ja meie allüksustele on matkesüsteemi kasutamine esmakordne,“ ütles Lõuna kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Vahur Murulaid.
Lõuna kaitseringkonna teabeohvitseri lipnik Jaanika Ojakõivu sõnul kasutati õppusel eelmisel aastal peetud õppuse „Lõunapuhang 12“ käigus koostatud lahingplaane ning harjutati neid matkesüsteemis.
Põhiülesanne oli konventsionaalne lahingutegevus, mille käigus harjutasid staabid üksuste väljavahetamist rinde läbimisega taha. Ehk siis harjutati lahinguvõime kaotanud üksuste väljavahetamist, mille käigus liikus kaotusi kandnud üksus tagalaalale, et valmistuda uuteks lahinguteks. „Selline ümberpaigutamine ja üksuste liigutamine vajab olemuselt tõsist ja läbikaalutud planeerimist ning ääretult täpset koordineerimist,“ sedastas Kaitseliidu Põlva maleva pealiku kohusetäitja kapten Janel Säkk õppustejärgselt.
Põlva malevast osales õppusel kokku 23 kaitseliitlast. „Õppusel koostas maleva staabi juhtimispunkt kõrgema käsu alusel oma käsu, seejärel koostasid allüksuste ülemad oma käsud, misjärel asuti lahinguplaani alusel arvutis juhtima oma üksusi. Kuna õppustele olid kaasatud ka n-ö vastased, siis see lõigi reaalse olukorra ehk andis selge pildi, kuidas meie koostatud plaanid töötavad,“ selgitas Janel Säkk õppuste käiku.
Arvutiprogramm arvestab õppuste käigus kõiki tegelikkuseski valitsevaid olusid – maastiku iseärasusi, ilmastikku ja lõppeks ka üksuste reaalset võimalikku liikumiskiirust ning lahingkontaktides saadud kaotusi. Mängu käigus tulevad välja reaalsed olukorrad, mille käigus juhtub, et transpordivahendid jäävadki näiteks jõgedes või maastikul kinni, et üksused satuvad olude sunnil sohu, et üksuste lahinguvõime väheneb haavatute ja surnute tõttu drastiliselt.
Kaitseliidu Põlva maleva lahinguüksused said malevapealiku hinnangul õppustel püstitatud ülesannetega hakkama väga hästi. Koostatud lahinguplaanid pidasid paika ja positsioonidest suurel määral läbi ei murtudki. Spetsiifiliste üksuste kasutamine aga vajab pealiku sõnul siiski senisest enam planeerimisoskust. Põlva malev oli püstitanud eraldi eesmärgina sideväljaõppe parendamise (sideprotseduuride järgmine, informatsiooni vastuvõtmine, selle töötlemine ja edastamine), millest oleneb reaalse lahingtegevuse edukus.
„Esmakordne kogemus oli igatahes vägev ja ringkonnaülemalt saime sõnumi, et kaitseliitasi kaasatakse matkeõppustele ka järgnevatel aastatel,“ sõnas Säkk.