Uus seadus ei muuda Kaitseliidu senist põhiolemust, vaid Kaitseliit jääb ka edaspidi vabatahtlikuks ja relvastatud riigikaitseorganisatsiooniks, mis moodustab kogu Eestit katva turvavaiba. Küll aga on võrreldes 1999. aastast pärineva eelmise Kaitseliidu seadusega muutunud vahepeal nii ühiskond, Eesti õigusruum kui ka Kaitseliit ise.
Uus Kaitseliidu seadus ütleb, et Kaitseliidu ülesanded on riigi sõjaline kaitsmine, kaitsetahte kasvatamine, elanike turvalisuse suurendamine, sõjalise väljaõppe läbiviimine, riigikaitseliste objektide valvamine ning päästetöödel ja küberkaitses osalemine.
Samuti kehtestatakse uue seadusega kaitseliitlaste sotsiaalsed tagatised juhtudeks, kui kaitseliitlane saab teenistuskohustusi täites vigastada, kusjuures tagatised on samaväärsed kaadrikaitseväelaste tagatistega. Seni tuli kaitseliitlaste sotsiaalseid tagatisi otsida nii kaitseväeteenistuse seadusest kui ka Kaitseliidu seadusest.
Uus seadus korrastab Kaitseliidu käsuliine ning sätestab Kaitseliidu eriorganisatsioonid – Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred – selgemalt Kaitseliidu osana. Kaitseliidu uue seaduse valmistas ette kaitseministeeriumi, Kaitseliidu ja kaitseväe esindajatest koosnev laiapõhjaline töögrupp.
Samuti tutvustati seaduse eelnõu projekti 2011. aasta jooksul kõikides Kaitseliidu malevates, milles käigus saadi tagasisidet seaduse täiendamiseks.
Seadus võeti vastu 86 poolthäälega.
Uus Kaitseliidu seadus hakkab kehtima käesoleva aasta 1. aprillist.
Seadusega tutvu siit.