Nõupidamisel Kesklinna vanema Mihhail Korbi juures osales ka SA Tallinna Lauluväljak esimees Riho Rõõmus, täpsustamaks Tallinna maleva soovi paigutada tagalatoetuselement lühiajaliselt lauluväljaku territooriumile. Kuigi lauluväljaku ürituste kalenderplaan on üritusterohke, pakkus hr Rõõmus lühikeseks ajaperioodiks välja võimaluse kasutada ja viia läbi erinevaid harjutusi kogu lauluväljaku hiiglaslikul maa-alal. Kasud oleksid mõlemapoosed – Kaitseliit saab harjutada objektikaitset ning lauluväljak saab peale seda täpsemaid sisendeid julgeoleku tagamiste võimalustesse (ei saa tänapäeval välistada massiüritustel toimuvaid intsidente). Kesklinna valitsuses toimunud koosolek kulges väga töiselt ning edaspidi lepiti kokku, et Kaitseliidu Tallinna malev ja Tallinna Lauluväljak SA kui üleaedsed naabrid koordineerivad oma tegemisi otse.
Pirita linnaosa valitsuses täpsustati Tallinna teletorni lähiümbruses objektikaitseharjutuse läbiviimise võimalikkust. Tallinna teletorn on inimeste teadvuses märgilise tähendusega, arvestama peab ka teletorni kaht paralleelfunktsiooni – tegutsemine teletorni ja turismiobjektina. Kuigi algul arvasid kaitseväelased, et teletorni ümbruses väljaõpet läbiviivad sisekaitsekompanii võitlejad võivad ehk segada teletorni kui turismiatraktsiooni toimimist, siis vestluse käigus selgus vastupidine – see võib lisada hoopis lisaväärtust. Ka siin delegeeris Pirita linnaosavanem detailsema koordineerimise otse Tallinna maleva ja teletornis tegutsevatele asutustele. Arvestades seda, et Pirita linnaosavanem Tiit Terik on ka ise kaitseliitlane ja osaleb Kevadtormil, siis oli õhkkond Pirita linnaosas valitsuses väga soosiv ja konstruktiivne.
Lasnamäe linnaosa vanema Olga Ivanovaga kooskõlastati Iru silla ümbruses toimuv objektikaitsealane tegevus. Ka seal suhtuti teineteise soovidesse mõistvalt ning lepiti kokku esialgne plaan, et Tallinna maleva pioneerirühm toetab Kevadtormi käigus Lasnamäe Pirita jõe ürgorus paikneva puhkeala väljaehitamist.
Kõik linnaosa valitsused olid väga altid koostööks ning pakkusid välja erinevaid võimalusi kasutada linna või linnaosade meediakanaleid nii Kaitseliidu tutvustamiseks kui ka konkreetselt Kevadtormiga seonduva detailse info jagamiseks.
Traditsiooniline Kaitseväe suurõppus Kevadtorm 2013 toimub tänavu 09.-25. maini esmakordselt Põhja-Eestis: peamiselt Harjumaal (sh Tallinnas), aga ositi ka Lääne-Virumaal ja Järvamaal. Esmakordselt osaleb õppusel Merevägi.
Tänavusel Kevadtormil osaleb üle nelja tuhande kaadrikaitseväelase, ajateenija, kaitseliitlase, reservväelase ja ametniku ning põhiraskus on 1. Jalaväebrigaadi, Põhja kaitseringkonna Kaitseliidu malevate üksustel ja Mereväel. Õppus on nö lõpueksamiks ajateenijate jalaväepataljonile, pärast Kevadtormi lähevad selle sõdurid reservi. Samuti formeeritakse õppuse ajaks reservväelastest koosnevaid maa- ja mereväe allüksusi, lisaks ka Kaitseliidu Harju, Tallinna ja Rapla maleva üksusi.
Vastutegevust teeb õppusel peamiselt Scoutspataljon, millele on allutatud ka Läti kaitseväe jalaväekompanii ja Leedu kaitseväe luurerühm. Õppusel osalevad veel väiksemad Prantsuse ja Belgia üksused.
Õppus viiakse läbi peamiselt KV Keskpolügooni aladel Kuusalu vallas Harjumaal ja Lääne-Virumaa Kadrina valla loodeosas. 21.-23. maini liiguvad õppusel osalevad üksused Keskpolügoonilt läbi Tapa, Albu ja Aegviidu valla Anija valda. Õppuse aktiivne faas lõpeb vasturünnakuga 23.-24. mail Kuusalu vallas Soodla veehoidla ja Tallinn-Peterburi mnt vahelises ruumis. Lisaks on planeeritud üksikuid operatsioone 19.-23. mail Jõelähtme valda Kaberneeme ja Jägala piirkonda, Loksale, Suurpeale ja Harale Kuusalu vallas ning Tallinnasse Lauluväljaku, teletorni ja Iru silla piirkonda.
Kevadtorm 2013 lõpeb 25. mail lõpurivistusega Kuusalu staadionil.
Tänavu üheteistkümnendat korda toimuvat Kevadtormi korraldatakse igal aastal erinevas Eesti piirkonnas: 2003. aastal peeti Kevadtormi Lääne-Virumaal, 2004 Ida-Virumaal, 2005 Valga- ja Võrumaal, 2006 Ida-Virumaal ja Jõgeva maakonnas, 2007 Tartu- ja Põlvamaal, 2008 Lääne- ja Ida-Virumaal, 2009 Lääne- ja Ida-Virumaal ja Jõgevamaal, 2010. aastal Pärnu- ja Viljandi maakonnas, 2011. aastal Tartu-, Võru- ja Põlvamaal ning mullu Ida- ja Lääne-Virumaal.