Aega on selleks kolm nädalat, misjärel menetlevad seaduseelnõu kohta tehtud ettepanekuid Kaitseliidu kollegiaalsed keskorganid. Meie eesmärk on, et Kaitseliidu seaduseelnõu koos organisatsioonist endast tulnud paranduste ja täiendustega saaks Keskkogu heakskiidu 26. veebruaril.
Kaitseliidu kui kodanikeühenduse jaoks oluline, et meie inimesed, malevate ja malevkondade kollegiaalsed juhtorganid oleksid kaasatud seadusloome protsessi.
Sääraseks kaasamiseks saadamegi Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Kaitseliidu esindajate töörühmas ettevalmistatud seaduseelnõu kavandi kaitseliitlastele ettepanekute tegemiseks paranduste ja täienduste osas.
Hetkel kehtiv Kaitseliidu seadus võeti vastu 1999. aastal. Erinevatel põhjustel jättis põhimõtetes hästi koostatud seadus mõnedki küsimused täpselt reguleerimata. Aega on üle kümne aasta möödunud, täiendused on vajalikud.
Kaitseliidu kui sõjaväeliselt korraldatud ja relvi valdav riigikaitseorganisatsiooni tegevust reguleerivad õigusnormid peavad olema ammendavad ning selgelt mõistetavad. Seda temaatikat arutati Kaitseliidu keskkogul koos kaitseministriga ning 2009. aastal otsustati ette võtta seaduse terviklik ülevaatamine. Kuna vajalikke muudatusi seadusesse on aastate jooksul kogunenud palju, oli õigusloome olemusest tulenevalt vajalik koostada täiesti uus seaduseelnõu.
Käesolev eelnõu ei muuda Kaitseliidu olemust, vaid täpsustab 1999. aasta seadusega kehtestatud sätteid. Kaitseliit jääb vabatahtlikkusel põhineva liikmeskonnaga sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdava ning sõjaväeliste harjutustega tegelevaks riigikaitseorganisatsiooniks. Riigikaitseorganisatsioonina on Kaitseliidul avaliku võimu ülesanded, mistõttu on ta avalik-õiguslik juriidiline isik.
Lisaks Kaitseliidu olemusele sätestab eelnõu Kaitseliidu ülesanded, ülesehituse ja juhtimise, mille kohaselt on Kaitseliit jätkuvalt sümbioos avalikku võimu teostavast riigikaitseorganisatsioonist ning vabatahtlikkusel põhinevast kodanikeühendusest.
Need kaks poolust kajastuvad ka Kaitseliidu juhtimises, kus Kaitseväe juhataja roll riigikaitseorganisatsiooni juhina on määratletud Kaitseliidu sõjalise külje juhtimises. Samas kodanikeühenduse olemusest tulenevalt on olulisel kohal sätestatud kõigi Kaitseliidu kollegiaalsete keskorganite pädevus. Kaitseliidu kui iseseisva avalik-õigusliku organisatsiooni tegevust juhib igapäevaselt Kaitseliidu ülem.
Eelnõuga soovitakse korrastada Kaitseliidu struktuuri. Eriorganisatsioonid Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred saavad selles kindlama suhestumise Kaitseliiduga. Seeläbi ei kaota nad oma sisulist iseseisvust naiste- ja noortetöö korraldamisel ning eriorganisatsioonidele oluliste otsuste tegemisel.
Lisaks korrastatakse Kaitseliidu liikmeskonda puudutavat – seaduseelnõu kavandi järgi saab tegevliikmeks senise 17. aastase asemel 18. aastane isik ning noorliikmeks 7-18 aastane isik. Sätestatakse ka liikmelisuse peatumise ja lõppemise alused. Eelnõu reguleerib veel Kaitseliidu liikmete teenistuskohustuste täitmist ja käsuõigusega seonduvat.
Samuti on seaduses täpsemalt välja toodud Kaitseliidu liikmete õigused ja kohustused, sotsiaalsed tagatised ning hüvitised, mis on sarnased kaitseväelastele analoogsetes olukordades.
Lisaks täiendab eelnõu aluseid Kaitseliidu relvade kasutamisele ja soetamisele, sätestab Eesti välisesinduste, riigikaitseliste objektide ja vara valve ning käsitleb teemasid, mis puudutavad Kaitseliidu õigusvõime, vara ja rahastamisega seonduvat ning järelevalve teostamise Kaitseliidu üle.
Kutsun siinkohal kõiki Kaitseliidu seaduse eelnõu aktiivsele arutelule. Seda palun teha malevate ja malevkondade juhatuste kaudu, et teie sisulised ja ka vormilised ettepanekud jõuaksid kindlasti Kaitseliidu kollegiaalsete juhtorganiteni ja saaksid arvesse võetud.
Seda võimalust ei saa mööda lasta, sest mida paremini uus seadus kaitseliitlastele vastuvõetav on, seda jõudsamalt areneb edasi meie Kaitseliit.
Head lugemist ja kaasamõtlemist!
Raivo Lumiste
Kolonelleitnant
Kaitseliidu ülem