„Kaitseliidu kodukorra vastuvõtmine on oluline samm Kaitseliidu seaduse rakendamisel,“ ütles kaitseminister Urmas Reinsalu. „Nüüd on Kaitseliidul olemas kindel juriidiline raamistik, selleks, et üha enam vabatahtlikke saaks panustada riigikaitsesse ja kõigi Eesti inimeste igapäevasesse turvalisusesse.“
Kõige suurem muudatus, mida kodukord ette näeb, puudutab liikmete vastuvõtmise otsustamist.
Muudetud on ka kaitseliidu liikme ühest kaitseliidu struktuuriüksusest teise üleminekut. Lisaks sellele nähakse ette, et kaitseliidu liige saab kuuluda vaid ühe kaitseliidu struktuuriüksuse koosseisu. Senini sai olla mitme struktuuriüksuse nimekirjas, mis tõi kaasa selle, et ei olnud ülevaadet, palju liikmeid tegelikult struktuuriüksusesse kuulub.
Kodukorras on ära toodud kõigi struktuuriüksuste kesksed kollegiaalsed organid, nende pädevus, liikmed ja valimine. Senini olid struktuuriüksuste ülesanded erinevates dokumentides, ühtlustamata ja pädevused kohati kattusid. Samuti on saanud konkreetse pädevuse senini kindla ülesandeta olnud revisjonikomisjonid, sätestatud on ka revisjonikava koostamise kohustus ja revisjonikava läbivaatavad kogud.
Kaitseliidu eelmine kodukord kinnitati 1934. aastal