Kursuse ülema, seersant-õppur Raimo Merilo sõnul omandasid kursusest osavõtnud kuue nädalavahetuse jooksul baasteadmisi ning üksikvõitleja oskusi, millega saada hakkama nii Kaitseliidus kui vajadusel hiljem ka kaitseväes. „Kursuse rõhuasetus oli ennekõike suunatud just üksikvõitleja oskustele, et õppurid mõistaksid sõjaväelise organisatsiooni juhtimist ning oskaksid täita nii jao- kui rühmaülema käske,“ lausus Merilo.
Kursuslased omandasid teadmisi taktikast, sidest, topograafiast, relvastusest, rännak- ja pioneeriõppest ning näiteks ka massihävitusrelvadest. Kursuse viimasel nädalavahetusel sooritasid õppurid nii teoreetilise kui ka praktilise relvaeksami ning seadsid
Nurmsi külla üles välilaagri, kus veetsid öö laagrit ründamist imiteerinud vastutegevuse eest kaitstes.
Raimo Merilo sõnul said õppurid laagrit kaitstes hästi hakkama ning olid äärmiselt kõrge motiveeritusega. „Õppuritel õnnestus lisaks laagri
kaitsmisele võtta füüsiliselt kinni ka vähemalt üks ligi kolmekümnest vastutegevuse liikmest,“ lisas Merilo.
Kui varasemalt oli Järva malev oma uutele liikmetele baaskursusi korraldanud üheskoos Viru ja Jõgeva malevaga, siis seekord korraldati kursus noorte kursuslaste suure arvu tõttu ainult oma jõududega. „Maleva sees kursuse korraldamine jätab ära transpordimure ning on seetõttu mugavam nii malevale kui kursuslastele, samuti võimaldab lisaks
kinnitatud õppeplaanile täiendada kursuse programmi vastavalt oma äranägemisele,“ lisas Merilo.
„Põhjusi, miks noortel nii suur huvi nii Järva maleva kui ka sõduri baasõppekursuse vastu on, tuleks otsida maleva üksikkompaniide heast tegutsemisest,“ sõnas Merilo. „Kindlasti mängib siin rolli ka koolides
juurutatud ning aina populaarsemaks saav riigikaitseõpetus, mis noortele esimese pildi Kaitseliidust ja kaitseväest maalib.“
Merilo hinnangul said kursuslased kursuse vältel edukalt hakkama ning täitsid neile seatud ootused. „Nõudsime neilt ka ehk veidi rohkem,
ennekõike just üksikvõitleja oskuste koha pealt, kuid noored said hästi hakkama ning säilitasid ka kõrge moraali.“
“Vahest ehk raskeim oli neil ühiskonnas valitsevast mina-kesksuse poole kaldu olevast maailmapildist ümber lülituda kollektiivi-keskseks, sest sõjaväestatud organisatsioonis tuleb isiklikud soovid tagaplaanil hoida ning arvestada kollektiivi kui terviku huvidega ning üksteise toetamisega, sest üksus on just nii tugev, kui on tema nõrgim lüli,“ lisas Merilo.