Kell 10.30 toimus Rakveres Vabadussõja mälestussamba juures mälestushetk. Pärjad samba jalamile asetasid Rakvere linnapea Andres Jaadla ja Kaitseliidu Viru maleva pealik kapten Rein Luhaväli.
"Mälestame täna neid, kes langesid ja tõid meile vabaduse ja Eesti riigi, omariikluse ja vabaduse, mis lõi eelduse meile vaba Eesti taasiseseisvumisele 1991. aastal. Täna tunnetame oma põlvkonna vastutust vabaduse hoidmisel," kõneles Rakvere linnapea Andres Jaadla Vabadussõja ausamba juures toimunud mälestushetkel.
Tapal viis Vabadussõja relvarahu 92. aastapäeva teenistust läbi kaplan Endel Apsalon Tapa vanal kalmistul leitnant Hans Koiva ja kolme tundmatu sõduri hauamonumendi juures ning Imastu vabadussõja invaliidide kodu rahulas Tapa uuel kalmistul. Mälestuskimbu asetasid Tapa vallavanem Alari Kirt ja Indrek Jurtsenko, Kaitseliidu Viru maleva nimel lipnik Jaan Viktor ja kaitseliitlane Heino Kitt, Kirde KRK nimel kaplan Apsalon ja linnakodanikud.
Tamsalu vallas asetati kell 10.30 mälestusküünal Assamalla mälestustahvli juurde.
3. jaanuaril kell 10.30 möödus 92 aastat hetkest, mil Eesti – Nõukogude Vene rindel vaikisid relvad. Eesti oli Vabadussõja ohvrite hinnaga kindlustanud endale püsimajäämise. Lahinguväljal oli langenud 2121 meest, haavadesse-haigustesse suri 2058. Ühtekokku kaotati üle kuue tuhande surnuna, haavatuid oli 12 000.
Anti välja 3224 vabaduse risti, neist 2077 Eesti kodanikele ja 1147 välismaalastele. Sõjale järgnenud kahe aastakümne jooksul püstitati 170 peamiselt kihelkondlikku mälestusmärki, millest kaheksa elasid ime kombel üle Nõukogude okupatsiooni.