Võidupüha tähistamine algab traditsiooniliselt 23. juuni hommikul pärgade ja kimpude asetamisega Vabadussõja mälestusmärkidele üle Eesti. Seejärel toimuvad erinevad ettevõtmised.
Pikaajalisim Võidupüha tähistamise traditsioon on Harjumaal, kus tänavu tähistatakse seda 17. Harju Maakaitsepäevaga Raasikul. Kell 11 alustatakse jõustruktuuride rivistuse ja paraadiga. Päeva jooksul saab tutvuda kaitseväe ja jõustruktuuride relvastuse, varustuse ja tehnikaga ning süüa sõdurisuppi. Traditsiooniliselt toimub aastajooks 2012 m, demolahingud, ajalooklubi Front Line etteaste jpm. Kell 15.30 antakse Harju omavalitsustele üle presidendi poolt Pärnus teele saadetud Võidutuli. Päeva juhib Madis Milling. Täpsemalt siit.
Lääne-Virumaal toimub keskne üritus Võsu alevikus. Pilkupüüdvat tegevust jätkub ilusa ilma korral kaKäsmu lahele, sest sel juhul saabub Võidutuli üle vee. Kella 11-st saab Võsul vaadata Kaitseliidu relvi ja varustust, pääste- ja politseitehnikat ning kaitseväe tehnikat, proovida maanteeameti pöörlevat autot. Huvilised saavad lasta õhupüssist ja ka kuulipildujast (paukpadrunitega). Pakutakse sõdurisuppi. Üles astuvad Vihula valla isetegevuslased ja Väike-Maarja pasunakoor. Kell 15.15 algab Kaitseliidu paraad, millele järgneb Võidutule üleandmine. Täpsemalt siit.
Ida-Virumaa keskne ettevõtmine on kl 13 Jõhvi keskväljakul algav paraad, kus osalevad
kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad, kodutütred, politseinikud, Viru pataljoni kaitseväelased ja veteranid. Samuti on Jõhvis avatud relva- ja tehnikanäitus. Peale paraadi jätkuvad päevakohased
tegevused igas Kaitseliidu malevkonnas – Avinurmes, Jõhvis, Lüganusel ja Narvas.
Jõgeva maleva Võidupüha pidulik rivistus koos jalutuskäiguga linnatänaval ja maakaitsepäeva
kavaga toimub Põltsamaal plaanitud algusega kell 16. Täpsemalt siit.
Järvamaal toimub Järva maleva eestvedamisel maakaitsepäev Roosna-Allikul, kus saab näha Pärnus paraadil osalenud üksuseid, kellele lisanduvad kaitseväelisel jalutuskäigul veel maleva allorganisatsioonide naiskodukaitsjate, noorte kotkaste ning kodutütarde üksused. Kaitseväeline jalutuskäik ning Võidutule üleandmine maavanemale ning kõikidele Järvamaa omavalitsustele algab Roosna-Allikul kell 15.00 kuid maakaitsepäeva üritused juba kell 13.00.
Rapla maakonna Võidupüha paraad ja Maakaitsepäeva tähistamine toimub Kaius. Paraadmarss algab kell 13.30 Kaiust Aaviku ristist ja liigub Kaiu staadionile. Pidulikul rivistusel osalevad Kaitseliidu Rapla maleva, Naiskodukaitse, Noored Kotkaste ja Kodutütarde koondrühmad ning Raplamaa majalippude kolonn. Kohale tuleb Kaitseväe soomuk PASI, millega sõidutatakse lapsi. Näidakse sõjaväetehnikat ja -relvastust, kohaletulnuile pakutakse sõdurisuppi. Täpsemalt siit.
Läänemaa keskne Võidupüha tähistamine toimub Kullamaal, kus ühtlasi tähistatakse ka valla aastapäeva. Alates kella 12 saab tutvuda kogu pere nii Kaitseliidu, politsei kui päästjate tegemistega. Uurida saab tehnikat, proovida sõrmejälgi võtta ja „märulivarustust“ selga sättida, mekkida naiskodukaitsjate sõdurisuppi ning vaadata päästjate ja politsei demonstratsiooni. Pidulikuks läheb Kullmaal kell 15, mil hakkab Kaitseliidu Risti malevkonna lipu õnnistamine kirikus. Traditsiooniline Kaitseliidu Lääne maleva paraad ning võidupüha ja maakaitsepäeva pidulik tseremoonia Kullamaa ausamba juures alagab umbes kell 16. Üritus päädib jaanitulega. Kullamaa vald kutsub kõiki osalema üritusel rahvuslikes rõivastes. Täpsemalt siit.
Saaremaal jagatakse presidendi poolt teele saadetud Võidutuld Kihelkonnas, Mustjalas, Valjalas ja Pihtlas. Kõikjal osalevad tuletseremooniatel nii kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred kui ka noored kotkad. Pihtlas lisaks veel ka priitahtlikud pritsumehed.
Suurejoonelist Maakaitsepäeva Viljandimaal tähistatakse Suure-Jaanis. Alates kella 10-st hommikul on lauluväljaku ümbrus ja kesklinn peamiste rahuaja kaitsjate: Politsei, Päästeameti, Kaitseliidu ja Punase Risti päralt, kes esitluste kaudu tutvustavad oma tegutsemisvaldkondi ning kaitsevõimekust. Lõuna ajal pakutakse kõikidele soovijatele tasuta sõdurisuppi ning ametliku osa lõpetab alates kella 14 Lembitu platsil algav maavanemalt omavalitsusjuhtidele üle antava võidutule tseremoonia. Täpsemalt siit.
Kaitseliidu Valgamaa malev ja teised maakonna olulisemad jõustruktuurid korraldavad maakaitsepäeva Valga linnas algusega kell 13. 30. Maakaitsepäeva üritusi juhivad ja koordineerivad Valgas Kaitseliidu Valgamaa maleva teavituspealik Vello Jaska ning kaitseliitlane Valdeko
Nielson. Täpsemalt siit.
Võrumaa maakaitsepäev toimub Võrus, kus toimub rivistus, mängud, õnneloos, samuti esinevad taidlejad. Jagatakse Võidutuld ja sõdurisuppi.
Põlvamaa maakaitsepäeva tähistamine toimub Orava. Pidulik päev algab kell 15 maakonna jõustruktuuride tehnika näitusega vallamaja esisel väljakul. Pärnust saabub Võidutuli Põlvamaale sõjaväemaasturiga, saatjateks mootorratturid. Täpsemalt siit.
Võidupüha, maakaitsepäev ja jaanilaupäev Tartus toimub Raadil Eesti Rahva Muuseumi territooriumil. Kell 13–16.30 maakaitsepäev ja võidutule saabumine motoeskordi saatel. Maakaitsepäeva mahuvad relvanäitus ja näidislahing, mootorrattanäitus ja mängud lastele. Meeleolu loob puhkpilliorkester „Popsid“ ning naiskodukaitsjate töökad käed jagavad sõdurisuppi. Täpsemalt siit.
Tallinnas keskendub Võidupüha tähistamine Jüriöö parki, riigipüha tähistatakse rahvarohkelt ka Mustamäel Männi pargis. Kell 15 on Sõjamäel üles rivistatud Vahipataljoni auvahtkond ning mängib Kaitseväe orkester. Traditsiooniliselt jagatakse linnaosadele laiali võidutuli, sellest tulest süttib pargis ka vabaduslõke. Pärnumaal süüdatud võidutulest saavad kõik kohaletulnud oma jaanitule süütamiseks endale killukese kaasa võtta. Peale tseremoonia lõppu pakutakse linnarahvale tasuta sõdurisuppi ja jaaniõlut. Jüriöö pargist liigub tuli edasi Sõjaväekalmistule ja jõuab lõpuks Reaalkooli juurde. Mustamäel Männi pargis kell 16 algaval üritusel esinevad veteranide ansambel, illusionist Erich Udras, Kaitseliidu Tallinna Maleva puhkpilliorkester ja noored talendid. Kaitseliitlased tutvustavad lahingvarustust ja demonstreerivad oma oskusi. Kõigile peolistele pakutakse ehtsat sõdurisuppi. Täpsemalt siit.
23. juunit on Võidupühana tähistatud 1934. aastast, vastava ettepaneku tegi kindralmajor Ernst Põdder juba 1919. aasta juuni lõpus peale Võnnu lahingute võitmist.