“Kevadtormi“ ajal toimub ka Lõuna-Eesti regionaalne kriisiõppus

Homme algab Lõuna Päästekeskuse juhitav kriisireguleerimise staabiõppus „Kilp", mille stsenaarium lähtub Kaitseväe õppusest „Kevadtorm“ ning sellel imiteeritud tegevuskeskkond on sama, mis kaitseväe õppusel. Riigikaitselise õppuse ja kriisireguleerimisõppuse üheaegsel läbiviimisel harjutatakse staapide koostööd ja infovahetust, millele sõjaolukord seab kõrgendatud nõudmisi.

"Samal ajal kui kaitseväelased kaitsevad riiki sõjaliselt, on vaja ühiskonnas jätkuvalt tagada igapäevast turvalisust ning vajadusel kaitsta elanikkonda ka sõjategevuse ning selle tagajärgede eest,“ ütles Lõuna päästekeskuse juht ja regionaalse kriisikomisjoni esimees Margo Klaos. „Pääste regionaalne staap korraldab õppusel päästeteenuse osutamist sõjategevuse tingimustes ning koordineerib asutuste koostööd elanikkonna kaitsmisel," lisas Klaos.

Õppuse üldjuhi päästekeskuse kriisireguleerimise büroo juhataja Arvi Uustalu sõnul tuleb õnnetusjuhtumite või muude probleemide lahendamisel arvestada piirkonnas toimuva sõjategevusega, mis seavad pääste, politsei ning teiste tsiviilasutuste reageerimisele ja tegevusele eritingimusi ning piiranguid. „Kõige olulisem on „Kevadtormi“ militaarstaapide ning „Kilbi“ pääste regionaalse staabi vaheline toimiv infovahetus,“ ütles Arvi Uustalu. „Ainult seeläbi on võimalik elanikkonnakaitse planeerimisel arvesse võtta sõjaajast tulenevaid eripärasid ja tagada efektiivne laiapõhjaline riigikaitse.“

Õppuse abil saab vajaliku kogemuse ka maakaitseülem ja tema tööorgan maakaitsestaap, mis uue riigikaitse arengukava kohaselt vastutab kriisi- ja sõjaolukorras maakaitse eest. "Selline ühine õppus annab olulisi  nii tsiviil, kui militaarstruktuuridele. Ühise stenaariumi järgi kõik koos lahendusi leida on paras pähkel ning sellest õppusest saadavad õppetunnid raiutakse kindlasti käsulaudadeks," ütles Maakaitsestaabi tsiviilmilitaarkoostöö ohvitser kolonel Hannes Toomsalu.

Õppuse KILP käigus mängitakse läbi pääste-, demineerimis- ja korrakaitsesündmuseid ning laiaulatusliku evakuatsiooni läbiviimine, mis nõuavad tsiviilasutuste koordineeritud koostööd kaitseväe ning kaitseliiduga. Õppuse raames tuleb osalejatel tegeleda muuhulgas ka elanikkonna teavitamise ning juhiste andmisega. Kõik tsiviilasutused peavad ühtlasi hindama kriisiolukorra ja sõjaliste operatsioonide mõju oma tegevusvaldkonnale, tsiviilelanikele ja elutähtsatele teenustele.

Õppuse eelselt toimus Tartus tsiviil-militaarkoostöö seminar, kus Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja Siseministeeriumi, Kaitseväe ja Kaitseliidu esindajad tutvustasid laiapõhjalise riigikaitse põhimõtteid. Seminari raames käsitles Lõuna regionaalne kriisikomisjon ka tsiviilasutuste ülesandeid sõja-aja tingimustes.

Õppusel osalevad Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitsei, Riigikantselei, Terviseamet, Sisekaitseakadeemia, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Maanteeamet ja maavalitsused ning Kaitsevägi ja Kaitseliit.

Jaga postitust