Kaitseliidu eelkäijad olid korrakaitseorganisatsioonid. Kaheksa Kaitseliidu malevat asutati juba 1917. aasta septembri ja oktoobrikuu jooksul, kuue maleva ja Kaitseliidu peastaabi asutamised olid 1918. a. novembris (Tartumaa malev 23. juunil) , Petseri malev loodi 10. veebruaril 1919.
11. novembril 1918 võttis Eesti Ajutine Valitsus Kaitseliidu kohta vastu otsuse: „Maa kaitsmine Eesti Kaitse Liidu kätte anda“, millega sätestati ametlikult, et Kaitseliit on riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliit tuli põranda alt välja ja relvastati võimalust mööda. Kuigi Lõuna-Eestis veel kohalolevad saksa okupatsiooniväed seda takistasid ja hoolimata muudest raskustest oli Kaitseliidus Eesti Vabadussõja alguses ümmarguselt 11 000 kaitseliitlast 240 ohvitseriga. Kaitseliidus oli inimesi kõigilt kutsealadelt, kooliõpilaste arv võis tõusta 600-le. Maakondade järgi, olenevalt kohalikest oludest, nagu juba öeldud oli Kaitseliidu organiseerimine väga erinev. Sõja puhkedes muutus Kaitseliit järk-järgult kohustuslikuks maakaitseväeks.
Ajutine Valitsus oli 1918. a. novembris esialgu välja kuulutanud vabatahtlike ning ohvitseride, arstide ja ametnike mobilisatsiooni, seejärel aga ka 21-35-aastaste meeste sundusliku väkkevõtmise. 15. detsembriks loeti mobiliseerituid 9073 inimest, neist 1238 vabatahtlikku. 5. jaanuariks 1919 ehk vastupealetungi eel arvestati mobiliseerituid 15 343, neist 1257 vabatahtlikku, lisaks oli selleks ajaks veel vähemalt umbes 2300 inimest astunud vabatahtlikult sõjaväkke ilma end vastuvõtukomisjonides registreerimata.
Pildid näitusel on suuremas formaadis ja pruun-valged. Näha saab kuperjanovlasi 1919. a. maikuu lõpus külarahva keskel Petserimaal ja nende jõudmist Pihkvasse, Kalevi pataljoni võitlejaid Lõunarindel; saab ettekujutuse väeosade töökodadest, väliköökides, poodidest ja laskepesadest rindel, relvastuse varumisest ja remontimisest, veel saab näha Vabadussõja ajal formeeritud Eesti väeosade lipukavandeid ja Vabadussõja mälestussambaid.
Vabadussõja lahinguväljadel langes 2121 võitlejat, haavade, põrutuste ning haiguste tagajärjel suri 2058 sõjameest. Koos terroriohvrite, vangilangenutega ja muul viisil hukkunutega võib Vabadussõjas inimkaotuste arvuks Eestile pidada 6 127 inimest. Võitlusväljal haavata saanute arv küündis 12 000-ni.
Täna, 95 aastat tagasi, 28. novembril 1918 algas Narva lahinguga Eesti Vabadussõda.
Näituse on ette valmistanud ja koostanud Kaitseliidu museoloog Tanel Lään.