Kaitseliidu loomine ja Vabadussõda
Eesti Kaitse Liit loodi 11. novembril 1918 kohe pärast I maailmasõja lõppu ja Saksa okupatsiooni lagunemist. Alguses tegutseti ilma põhikirjata, lähtudes ausast tahtest kaitsta kodumaad. Kui algas Vabadussõda, astusid esimesena vaenlasele vastu kaitseliitlased. Peagi anti välisvaenlase vastu võitlemine üle rahvaväele, samas jäi Kaitseliidule sisekaitse korraldamine. 1919. aastal muutus kuulumine Kaitseliitu kohustuslikuks kõigile 18–60-aastastele meestele, sealhulgas Eestis elavatele muulastele.
Kaitseliidu ülesanded ulatusid politsei- ja piirivalvetööst kuni mobilisatsioonide ja varude kogumiseni, mistõttu teeniti tihti ka rahva pahameelt. Pärast Tartu rahu 1920. aastal lagunes Kaitseliit suuresti ning jätkas tegevust peamiselt seltside ja spordiühingute vormis.
Organiseerumine ja "kuldaeg"
1924. aasta 1. detsembri bolshevike mässukatse Tallinnas tõi selgelt esile riikliku julgeoleku tugevdamise vajaduse. Kaitseliit sai riikliku aluse, kui kindralleitnant Johan Laidoner kinnitas ajutise põhikirja, mille täpsustas 1925. aasta lõplik põhikiri. See määratles organisatsiooni juhtimise, struktuuri ning suhte kaitseväega. Kaitseliit jaotati malevateks, malevkondadeks, kompaniideks, rühmadeks ja jagudeks.
1926. aastal nihkus rõhk arvuliselt kasvult väljaõppele ning 1927. aastal alustati ulatuslikku laskeradade rajamist, mis tõi Eesti laskurid 1930. aastatel maailma tippu. 1930. aastate teisel poolel loodi ka noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred. 1940. aastaks oli Kaitseliidus 42 000 liiget, koos nais- ja noorteorganisatsioonidega üle 100 000.
Kaitseliidu likvideerimine
Taassünd ja tänapäev –
tugevus, mis kasvab kogukonnast
17. veebruaril 1990 taasloodi Kaitseliit Järvakandis rahva omaalgatusel, veel Nõukogude okupatsiooni ajal. 1992. aastal arvati organisatsioon Eesti kaitsejõudude koosseisu. Tänapäeval on Kaitseliit vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon, kus on üle 18 000 liikme, koos nais- ja noorteorganisatsioonidega üle 30 000.
Selle peamine ülesanne on tugevdada territoriaalset kaitset, toetada Kaitseväge ning reageerida nii sõjalistele kui ka tsiviilkriisidele. 2019. aastal loodi maakaitseringkonnad, mis juhivad tegevust regiooniti. Kaitseliit tegutseb 15 maleva kaudu, millele lisandub Küberkaitseüksus. Lisaks sõjalisele väljaõppele kasvatatakse noortes isamaalist vaimu. Kaitseliit on rahva kaitsetahte ja vabaduse sümbol.